/nginx/o/2020/12/19/13537354t1h1f63.jpg)
Mis on ühist Francis Fukuyama «Ajaloo lõpul», Samuel Huntingtoni «Tsivilisatsioonide kokkupõrkel» ja Magnus Ilmjärve «Hääletul alistumisel»? Need kõik on saanud inspiratsiooni ühest ja samast ajaloolisest pöördepunktist ning on sealtpeale hakanud elama oma elu, kirjutab ajaloolane ja arvamustoimetaja Ago Raudsepp.
Tänapäeva kõige kuulsam ajalooteooria on ilma igasuguse kahtluseta Francis Fukuyama «Ajaloo lõpp?», mis ilmus esseena 1989. aasta suvel ja raamatuna kolm aastat hiljem. Küsimärk pealkirja lõpus jäetakse enamasti tähelepanuta, kuid Fukuyama pani selle sinna teadlikult. See tähendab, et ajalooteooria on liialdus, õigem oleks öelda hüpotees.