Paraku on selline lähenemine muutunud Eestis praktikaks nii planeeringuprotsessis kui seadusloomes. Kui varem on äraspidi kaasamist tunda saanud erinevad huvigrupid, siis metsaseaduse muutmise eelnõuga on kliimaministeerium läinud paraku nii kaugele, et võte on tabanud ametnikke endid, esialgu küll teistest ministeeriumitest. See on tekitanud proteste.
Kliimaministeerium saatis eelnõu kooskõlastusringile 19. detsembril ning eeldas vastust 8. jaanuariks. Igaüks võib kalendri välja võtta ja arvutada, mitu riigipüha sellesse vahemikku jääb. Pole ka mingi saladus, et detsembri lõpus mõtlevad kõik muudelgi päevadel jõuludele ja aastavahetusele või on juba lastega puhkusel ja normaalne töörütm taastub alles jaanuari alguseks. Arvestades jaanuari esimest nädalavahetust, jäi uuel aastal kooskõlastuseks viis päeva. Seetõttu juhtuski nii, et teiste ministeeriumite ametnikud nõudsid juurde kahte nädalat. Muuhulgas jättis eelnõu kooskõlastamata regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE).
Kliimaministeeriumi kummaline kaasamistaktika polnud ainsaks tagasilükkamise põhjuseks. Metsaseaduse eelnõu on kohati üldsõnaline ning jätab selgusetuks, mis metsanduses täpselt juhtuma hakkab. Lõpliku sisu peaks seadusele andma täiendav kliimaminister Yoko Alendri (Reformierakond) määrus, kuid seda pole väljaspool kliimaministeeriumit veel keegi näinud.
Hullemgi veel, kui tegemist pole lohakuse, vaid läbimõeldud taktikaga, et kiiresti ja suurema kobinata võtta vastu metsandust oluliselt muutev seadus.
Postimees tuletab kliimaministeeriumile meelde, et kirjeldatu ei vasta hea valitsemise tavale. Ent hullemgi veel, kui tegemist pole lohakuse, vaid läbimõeldud taktikaga, et kiiresti ja suurema kobinata võtta vastu metsandust oluliselt muutev seadus.