JUHTKIRI ⟩ Kliimaministeeriumi jõulunali

Päeva karikatuur. 16. jaanuar 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Äraspidine kaasamine on tabanud metsaseaduse muutmise eelnõuga ametnikke endid.
• Lõpliku sisu peaks seadusele andma ministri määrus. Seda pole keegi peale tegijate veel näinud.
• Uus seadus räägib nn puupõldude rajamisest, mille reeglid on pärismetsadest hoopis lõdvemad.

Juba ammu on kaasamisest saanud sõna, mille tegelik sisu erineb õigekeelsussõnaraamatusse kirjapandust. ÕSis on kaasamise ühe seletusena toodud ekspertide kaasamine seaduse koostamisse. Seal pole aga mitte midagi öeldud selle kohta, et kaasamine tähendab viimase hetkeni venitamist, lühikese vastamistähtajaga kooskõlastuskirjade saatmist ning seejärel küsimist, et kus te enne olite.

Paraku on selline lähenemine muutunud Eestis praktikaks nii planeeringuprotsessis kui seadusloomes. Kui varem on äraspidi kaasamist tunda saanud erinevad huvigrupid, siis metsaseaduse muutmise eelnõuga on kliimaministeerium läinud paraku nii kaugele, et võte on tabanud ametnikke endid, esialgu küll teistest ministeeriumitest. See on tekitanud proteste.

Kliimaministeerium saatis eelnõu kooskõlastusringile 19. detsembril ning eeldas vastust 8. jaanuariks. Igaüks võib kalendri välja võtta ja arvutada, mitu riigipüha sellesse vahemikku jääb. Pole ka mingi saladus, et detsembri lõpus mõtlevad kõik muudelgi päevadel jõuludele ja aastavahetusele või on juba lastega puhkusel ja normaalne töörütm taastub alles jaanuari alguseks. Arvestades jaanuari esimest nädalavahetust, jäi uuel aastal kooskõlastuseks viis päeva. Seetõttu juhtuski nii, et teiste ministeeriumite ametnikud nõudsid juurde kahte nädalat. Muuhulgas jättis eelnõu kooskõlastamata regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE).

Kliimaministeeriumi kummaline kaasamistaktika polnud ainsaks tagasilükkamise põhjuseks. Metsaseaduse eelnõu on kohati üldsõnaline ning jätab selgusetuks, mis metsanduses täpselt juhtuma hakkab. Lõpliku sisu peaks seadusele andma täiendav kliimaminister Yoko Alendri (Reformierakond) määrus, kuid seda pole väljaspool kliimaministeeriumit veel keegi näinud.

Hullemgi veel, kui tegemist pole lohakuse, vaid läbimõeldud taktikaga, et kiiresti ja suurema kobinata võtta vastu metsandust oluliselt muutev seadus.

Postimees tuletab kliimaministeeriumile meelde, et kirjeldatu ei vasta hea valitsemise tavale. Ent hullemgi veel, kui tegemist pole lohakuse, vaid läbimõeldud taktikaga, et kiiresti ja suurema kobinata võtta vastu metsandust oluliselt muutev seadus.

Uus seadus räägib nn puupõldude rajamisest, kus kehtiksid hoopis teistsugused ja lõdvemad reeglid, kui kehtivad pärismetsades. Kes on käinud Saksamaal, on võib-olla näinud hanereas istutatud monokultuurseid puumassiive, mida on võimalik hõlpsasti masinatega hooldada. Nende eesmärk on pakkuda teatud tüüpi puitu tööstuslikult ja võimalikult kiiresti.

On põhjust kahtlustada, et kliimaministeerium tahaks reegleid lõdvendada ka istikute päritolu küsimuses. Kuid lühidalt: Eesti metsa sobivad ikka siin kasvatatud istikud, mitte Valgevene istikud. Asi pole muidugi Lukašenka ideoloogias (ehkki äri tema riigiga tuleks vältida), vaid meie metsa ebasobivas genofondis, sest lõunapoolsed puud on kohanenud teistsugusteks tingimusteks.

Postimehe hinnangul tuleks protsess peatada ning kõike uuesti otsast alustada, et tulemus saaks hea.