JAANUS KRIISK ⟩ Kehaline kasvatus au sisse!

Kehalise kasvatuse tund Variku koolis. Foto: Sille Annuk

Täpselt nii, kuidas muidu seletada asjaolu, et lausa kaks kolmandikku meie noormeestest ei tee ära nn NATO kehalist testi isegi miinimumnõuetele. Ei tee, sest neil puuduvad kehalised võimed, mis on kooliajaga jäänud välja arendamata, sest seal pole enam kehalist kasvatust, vaid liikumisharrastus, ja sedagi täiesti olematu arv tunde, kirjutab ettevõtja ja treener Jaanus Kriisk (Isamaa).

Jah, on erinevad ja palju kiidetud liikumisharrastuse projektid. Kuid just need projektid ongi teinud suurima karuteene meie laste kehalisele arengule. Need projektid ja nende ideoloogilised liidrid on teinud kogu ühiskonnale selgeks, et piisab vahetunnis müramisest ja ongi asi tehtud. Tegelikult nii ükski kehaline võime ei arene – ei jõud, ei kiirus, ei koordinatsioon, ei vastupidavus ega ka mitte osavus. Kehalised võimed arenevad ainult korduste, tõstetud kilogrammide, läbitud kilomeetritega, sooritatud harjutuste arvuga jne, mis peab täpselt vastama spordiliku sooritusvõime mudelisse. Seda nimetatakse superkompensatiooniks, kus uus koormus tuleb täpselt pärast väikest puhkust õigel ajal ja õiges kohas ja väga õiges mahus.

Need liikumisharrastuse projektid ja nende juhid on teinud oma tööd nii suure pühendumusega, et on pannud seda uskuma ka kõik meie poliitikud ja eriti haridusministrid, kes koostades haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 ei märgi kordagi midagi kehalisest võimekusest või isegi tervest ja harmooniliselt arenenud inimesest. Null sõna. Ja kuidas seal saabki olla mõni sõna, kui nn kooskõlastustabelis, mida on 206 lehekülge, polnud ühtegi spordiga seotud organisatsiooni, kellelt oleks midagigi selles suunas küsitud. Uskumatu, aga nii see on.