Kanada ajaloolane Margaret MacMillan kirjutab oma suurepärases teoses «The War That Ended Peace. How Europe Abandoned Peace for the First World War», et üks paljudest põhjustest, miks puhkes Esimene maailmasõda, oli sõja vallandanud riikides valitsenud latentne militarism (lastel sõjaväe- või madrusemundrid, sõjatehnikat imiteerivad mänguasjad jne). Nii polevat midagi imestada, kui ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 oli kui tikk, mis kukkus bensiinikanistrisse. Euroopa plahvatas.
Aga nüüd, veidi üle saja aasta hiljem oleme jõudnud teise äärmusse: tulevad teated, et Briti Exeteri ülikool soovib väljastada Homerose «Iliase» ja «Odüsseia» kohta stressihoiatuse, sest nood teosed sisaldavad liiga palju vägivalda. Homerose teosed on ajatud ja neid peaksid võimalusel lugema kõik, aga küsimus pole mitte ainult järjest jaburamaks muutuvas poliitilises korrektsuses ja kultuurilises enesetsensuuris.