VAMBOLA PAAVO ⟩ Eestlased jäävad leedukatele ronginduses kõvasti alla

Sellise rongiga sõideti Tallinnast Vilniusesse tänavu. Kümnendi lõpus peaks rongireisijad Leedu pealinna viima aga kaks korda kiirem Rail Balticu rong. Foto: Rauno Liivand / Eesti Raudtee

Kolme Balti riigi vahelise reisirongliikluse taastamist serveeriti avalikkusele meediakära saatel kui imet. Vaevalt algab Tartust, Nõost või Elvast masside rändamine Riiga ja Vilniusesse, kirjutab ajakirjanik Vambola Paavo.

Eestlane pole ammu enam rongiusku. Kunagi oli, kui liikus mugav ja kiire «​Tšaika». Tänaseks on «kajakas» ajalugu ning vaevalt linnalähirongid peibutavad kaugemale sõitma. 21. sajandi esimese veerandi märksõnad Euroopa rongiliikluses on mugavus ja kiirus. Rong konkureerib julgelt lennukiga. Meil paraku mitte ja hõiskamiseks pole põhjust. Peaksime võtma eeskuju Leedu Raudteest, milline on selgelt Baltikumis tegija nr 1. Leedulased on eesmärgikindlad. Alles avati mitme ümberistumisega liin, kui tuli uudis, et Leedu rong hakkab alates veebruarist sõitma juba Valgani. See lisab jumet, edasi võiks olla Tartu ning Tallinngi pole kaugel. Saab teoks leedulaste ambitsioonikas plaan võtta kogu Balti pealinnade vaheline opereerimine enda kätte.

Selle teostumine oleks Elronile löök allapoole vööd. Eesti Raudtee rõõmustaks, pole ju vahet, mis värvi on kass, oluline on hiirte püüdmine. Meie raudtee teeniks infrastruktuuri tasudelt, LTG Link kulutaks rööpaid ja selle eest tuleb maksta. Ülla eesmärgi nimel on leedukad selleks ehk valmis. Kaubaveod Eesti Raudteel on niigi hõredad ja iga uus tulija on kulla hinnaga. Selleks peab muutuma mõtlemine ja vähenema bürokraatia. Loodetavasti ei hakka Eesti konkurentsi kartuses leedulastele kaikaid kodarasse loopima. Litsentsid ja muud sõitmiseks vajalikud dokumendid on meie poole tahtmisel võimalik leedulastel korda ajada mõne kuuga.