JUHTKIRI ⟩ Valimisõigus olgu kodanikel

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Hääleõiguse küsimuses tuleb otsustavalt tegutseda.
• Kohalikud valimised on seotud riigi julgeolekuga.
• Vene ja Valgevene kodanikud ei tohiks valimistel osaleda.

Ajasurve põhiseaduste muutmiseks, millega kaoks Vene ja Valgevene kodanike hääleõigus kohalikel valimistel, muutub üha pakilisemaks, seega peavad riigikogu saadikud midagi otsustavat ette võtma, mitte tegelema teisejärguliste küsimustega.

Praegu, mil kohalikke valimisi puudutav põhiseaduse muudatus on läbinud riigikogus esimese lugemise ja mil muudatusettepanekuid on võimalik teha 20. jaanuarini, on selge, et lõputult vaielda ei saa. Samas on Eesti õigusriik, kus seadusi ei saa vastu võtta ülepeakaela – siin peavad poliitikud süüdistama iseennast, olles ise pannud end sellise ajasurve alla. Kohalikud valimised on selle aasta oktoobris – Ukraina täiemahuline sõda algas ligemale kolm aastat tagasi, seega olnuks aega kohalike valimiste seadusepunktiga tegeleda küll.

Esmaspäevane riigikogu põhiseaduskomisjoni istung tegeles küsimusega, kui palju on kohalikud valimised seotud riigi julgeolekuga. Ei saa lugeda õigeks väidet, et kohalikel omavalitsustel pole riikliku julgeolekuga mingit pistmist – korrakem siin taas, et kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu – lisaks sinna kuuluvale riigikogule – võib valida ka riigi presidenti. Lisaks sellele korraldab kohalik omavalitsus kodanikukaitset, mis on muutunud just oluliseks Ukraina sõja kontekstis.

Teine küsimus puudutab küsimust, kes saavad kohalikel valimistel valida, kui Vene ja Valgevene kodanikelt on hääleõigus kadunud. Praeguse eelnõu järgi on nendeks lisaks Eesti kodanikele ELi ja NATO liikmesriikide kodanikud. See tundub mõistlik lahendus – EList ja NATOst välja jäävate demokraatlike riikide kodanikel on alati võimalus taotleda Eesti kodakondsust.

Kohalikud valimised on selle aasta oktoobris – Ukraina täiemahuline sõda algas ligemale kolm aastat tagasi, seega olnuks aega kohalike valimiste seadusepunktiga tegeleda küll.

Siiski on need küsimused teisejärgulised, võrreldes Vene ja Valgevene kodanike hääleõigusega. Postimees ei nõustu Põhiseaduse Assamblee liikme Liia Hänni ühismeediapostitusega, milles ta ütleb: «riigi julgeolekuga pole plaanitaval põhiseaduse muutmisel pistmist, tegemist on rahva emotsioonide ärakasutamisega erakondliku kasu ootuses». Just nimelt on tegemist julgeolekuga. Ja ka põhimõttega – Eesti riik ei saa lubada enda valimistel osaleda sõjakuritegusid sooritava või neid abistava riigi kodanikel. Me vaataksime Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse allesjätmisel täiesti mööda ukrainlaste õigustest elule ja oma riigile.

Ei saa ka nõustuda Liia Hänni konkreetse ettepanekuga piirata mittekodanike hääleõigust ajutiselt, määratledes samas selleks meetmeks nõutav julgeolekuoht. Sellele sõnastusele avaldas esmaspäevasel riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil toetust õiguskantsler ka Ülle Madise. Ajutisus on aga liiga määramatu: kes ikkagi ütleb, millal on oht Eesti põhiseaduslikule korrale taandunud. Parem karta kui kahetseda ning teha otsustavad otsused praegu, aeg on juba kord selline.