JUHTKIRI ⟩ Et poleks varilaevastiku varjugi!

Päeva karikatuur, 13. jaanuar. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• USA kehtestas sanktsioonid 183 laevale.
• Tuleb läbi kaaluda võimalused varilaevastikku takistada.

Vene naftat vedav varilaevastik pole ainult julgeolekuprobleem, vaid ka tõsine oht keskkonnale.

Soome peaminister Petteri Orpo ütles, et varilaevastik, mille abil Venemaa tegeleb väliskaubandusega, tuleb kontrolli alla saada, sest ühest küljest on tegu julgeolekuohuga, teisalt aga ka tõsise keskkonnariskiga.

Kui tõenäoliselt Estlink 2 ja Läänemere alused sidekaablid lõhkunud Eagle S on Soome poolt kinni peetud, siis Saksamaa rannikul, Rügeni saare juures sattus tugeva tuulega hätta teine varilaevastikku kuuluv alus, üle 270 meetri pikkune tanker Eventin. 99 000 tonni naftatooteid kandev laev kaotas juhitavuse ja veeti puksiiride poolt turvalisematesse vetesse.

Venemaa naftaekspordiga tegeleb sadu selliseid hoopis teise lipu all liiklevaid laevu. Kui Eagle S seilab Cooki saarte lipu all, siis Eventin on registreeritud Panamas. Selliste mugavuslippude all on laevu lihtne pidada, järelevalve nende üle on sisuliselt olematu. Nii ongi varilaevastiku alused valdavalt päevinäinud ja roostes ning korraliku kindlustuseta. Ühendriikide mõttekoja Atlandi Nõukogu andmeil on mitu varilaevastiku tankerit plahvatanud.

USA teatas reedel laialdastest sanktsioonidest Venemaa energiasektorile. Nende alla käivad lisaks kahele suurele naftafirmale ka 183 laeva, mis veavad Venemaa naftat.

Ka Eestil on võimalusi varilaevastiku vastu midagi ette võtta.

Ka Eestil on võimalusi varilaevastiku vastu midagi ette võtta. Kui mitte enamat, siis saame meie sadamatesse sisenevaid varilaevastiku aluseid vähemalt kiusata – neid reidil hoida ja kontrollida.

Territoriaalmere laiendamine Eesti ja Soome poolt kõlab küll ideena hästi, rahvusvahelise mereõiguse nüansid muudavad selle aga ilmselt kasutuks või isegi pigem kahjulikuks sammuks. Norra mereõiguse keskuse teadur Alexander Lott märkis ERRile antud intervjuus, et rahumeelse läbisõidu õiguse asemel kohalduks sel juhul ilmselt takistamatu läbisõidu õigus, mis sisuliselt pole midagi muud kui see, mis kehtib avamerel praegugi, kuid see kohalduks rannikust rannikuni.

Eesti peab oma liitlastega läbi kaaluma kõik võimalused, kuidas varilaevastikku takistada. Kuna need laevad on ilmselgelt keskkonnaohtlikud, siis tuleb see teema rahvusvaheliselt üles võtta, mitte ainult poliitilisest, vaid ka looduskaitse vaatevinklist.

Läänemeri on haavatav, madal meri, kus tuhandeid tonne naftareostust tekitaks suure katastroofi. Selleks on vaja vaid seda, et mõne Vene naftat vedava romuga ühel päeval midagi tõsisemat juhtuks. See oht tuleb kõrvaldada.