VLADIMIR JUŠKIN ⟩ Gröönimaa on NATO kaitse eelpost

Liustik Igaviku fjordis Gröönimaal. Foto: Reino Kuber

Alexander Gray, endine Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu kantseleiülem, rõhutas eelmise aasta detsembri lõpus, et kontroll Gröönimaa üle on praegu Venemaalt ja Hiinast lähtuvate ohtude valguses Ameerika Ühendriikide jaoks võtmetähtsusega, kirjutab Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin.

Mike Waltz, Florida osariigist valitud kongresmen ja endine eriüksuse ohvitser (teeninud Afganistanis, Lähis-Idas ja Aafrikas), kes on esitatud Donald Trumpi uue administratsiooni riikliku julgeolekunõuniku kandidaadiks, ütles intervjuus Fox Newsile, et USA huvi Gröönimaa vastu on seotud riikliku julgeolekuga ja vastuseismisega Venemaale. Trump ise on väljendunud veelgi kategoorilisemalt: «Gröönimaa omamine ja kontrollimine on USA riikliku julgeoleku jaoks absoluutselt vajalik.»

2019. aasta oktoobris teatas Norra ringhääling sõjaväeluure allikatele viidates «suurimast Venemaa allveelaevade operatsioonist pärast külma sõda». Operatsioonis osales kuni kümme Vene allveelaeva, millest kaheksa olid tuumaallveelaevad. Allikad rõhutasid, et Vene allveelaevad harjutavad Põhja-Atlandil Gröönimaa, Islandi ja Ühendkuningriigi vahel asuva NATO allveelaevade vastase kaitseliini (GIUK) läbimurdmist ning märkamatult kõige kaugematesse Atlandi piirkondadesse jõudmist. «Venemaa tahab testida Lääne võimet neid avastada ja seda, kuidas nad reageerivad».