TIIT TAMMARU ⟩ Kas kodukontor oli ajutine nähe või ta on tulnud, et jääda?

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Kiire areng infotehnoloogia (IT) valdkonnas, mida koroonapandeemia veelgi hoogustas, on avanud uusi võimalusi ja kujundanud ümber meie suhtluse ning töö-, õppimise ja vaba aja veetmise korralduse. Üks olulisemaid muutusi on olnud kaugtöö levik, kirjutab Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor. Ta küsib, kas uued tehnoloogiad suunavad inimesi maale või linna?

Kaugtööd võimaldavate ametikohtade arv on plahvatuslikult kasvanud ehk toimunud on tööturu professionaliseerumine, seda eriti suurlinnades. Juhtide ja tippspetsialiste osakaal läheneb mitmetes Euroopa pealinnades pooleni kõigist töötajatest, samas kui lihttööliste osakaal langeb kümnendikuni.

Digipööre toetab seda suundumust veelgi ja kõrgepalgaliste IT-töötajate osakaal on alla 50-aastaste seas oluliselt suurem kui neist vanemate hulgas. Äsja üleriigilise planeeringu «Eesti 2050» raames tehtud uuring 18–35-aastaste noorte seas näitab selgelt paindliku (hübriidselt kodus ja töökohas) töötamise eelistust: vaid iga viies noor soovib käia tööl viiel päeval nädalas. Ka nõudmised kontorile kasvavad ja kõige suurem ootus töökohale on noorte seas kaasaegne keskkond, mitte kodu lähedus.