JUHTKIRI ⟩ Julgeolekumaksu varjuküljed

Foto: Postimees

• Julgeolekumaksu üksikasjad ei ole praeguseks paraku veel selged.
• Lõppeb põhimõte, et riigile tuleb maksta kasumimaksu vaid raha firmast välja viies.
• Teiseks maksustatakse varasemat kasumit, teadmata, kas uuel aastal üldse on maksustatavat kasumit.

Riigikogu võttis 11. detsembril vastu julgeolekumaksu seaduse. Selle järgi peavad ettevõtted maksma maksu kaks protsenti käibest alates käesoleva aasta 1. juulist ning kaks protsenti kasumist alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Eraisikud peavad samuti maksma uue aasta 1. jaanuarist kaks protsenti oma tuludest.

Riigikaitsesse panustamine on muidugi väga patriootlik tegevus, kuid oleks hea, kui sellega seoses oleksid kõik üksikasjad selged. Praegu see veel nii ei ole ning tundub, et ettevõtete jaoks hakkab palju sõltuma maksuametnike suvast. Maksu- ja tolliamet ei ole tahtnud maksu üksikasju kommenteerida, viidates üksnes, et kasumi maksustamiseni on veel aega ning et praegu tegeleb amet pakilisemate tegevustega.

Ettevõtete jaoks ei ole küsimus aga abstraktne, vaid seotud konkreetsete rahasummadega, millega käesoleval aastal tuleks eelarveliselt arvestada. Praeguseks juba teame, et uus maks toob kaasa kaks olulist uuendust. Esiteks lõppeb põhimõte, et riigile tuleb maksta kasumimaksu vaid raha firmast välja viies. Nüüd tuleb maksu maksta ka siis, kui mistahes kasum enne maksustamist üleüldse tekib.

Postimehele tundub, et julgeolekumaksu näol on loodud keeruliselt hallatav süsteem, mille ülevalpidamiskulud on märkimisväärsed ning mis külvab maksustatavate seas lähenemisviisiga asjatut pahameelt.

See võib olla päris suur probleem, sest kui ettevõtte X maa või kinnisvara peaks hindamise tulemusel kallinema, suureneb ettevõtte varade maht, mida peetakse juba kasumiks – ehkki midagi pole müüdud ja käivet pole tehtud. Kuid raha maksu maksmiseks tuleb leida.

Teiseks, julgeolekumaks on esimene ettevõtete riigile makstav avansiline maks. Niisiis, maksu nõutakse varasema tegevuse põhjal, teadmata, kas uuel aastal üldse maksustatavat kasumit tekib. Ning maksuamet ei pea midagi tõestama, mistõttu ka kõige ebaõiglasematel juhtudel on ilmselt ettevõtjatel mõistlik maks kohe ära maksta ja alles seejärel seda (kohtulikult) tagasi nõuda, vastasel korral lisandub tasumata maksult intress. See on aga üsna kopsakas: 0,06 protsenti päevas ehk 21,9 protsenti aastas. See intress sarnaneb kallimat sorti tarbimislaenu intressiga.

Postimees on pidanud riigikaitsesse panustamist väga oluliseks, kuid praegusel juhul jääb meile mulje, et julgeolekumaksu näol on loodud kallis ja keeruliselt hallatav süsteem, mis külvab asjatut pahameelt. Tundub, et julgeolekumaksuga ei tahetud maksustada vara (mis on lihtsalt mõõdetav suurus ja mille kaotamine sõjas on risk), vaid maksustada tulu, kuid seda eeldusel, et ettevõtjad ei soovi niikuinii oma tulu ausalt näidata, vaid ikka susserdada ja kasumit optimeerida.

Ometi pole põhjust eeldada, et ettevõtjad oleksid ebapatriootlikud. Neil on sõja korral palju kaotada. Praegusel kujul jätab maks kahjuks halva tunde, mis patriootlikkust just ei edenda.

Tundub uskumatu, et julgeolekumaksu suhtes valitseb ikka segadus. Valitsus ja maksuamet ei suuda anda maksumaksjale selgeid vastuseid, kuidas ja millelt maksu kogutakse, kuidas ja milleks seda kasutatakse ja kuidas rahvas seda hiljem kontrollida saab. See kõik õõnestab valitsuse usaldusväärsust.