AJALUGU ⟩ Verine pühapäev kõigutas tsaarivõimu aluseid

Režissöör Vjatšeslav Viskovski filmi «9. jaanuar» (1925) kaader kujutab meeleavaldajate tulistamist Paleeväljakul, veretöö toimus Narva Triumfivärava juures ja mujal pealinna peal, Talvepaleeni meeleavaldajad ei jõudnud. Foto: akg/Scanpix

Preester Georgi Gaponi juhitud töölised tahtsid Peterburis 9. jaanuaril (uue kalendri järgi 22. jaanuaril) 1905 esitada tsaar Nikolai II-le palvekirja seoses Jaapani sõja tõttu halvenenud elu- ja töötingimustega.

Rahumeelsel demonstratsioonil osales kümneid tuhandeid inimesi, kanti pühakute ja tsaariperekonna pilte. Soldatid avasid tsaarivõimu jaoks ennekuulmatu meeleavalduse pihta tule – hukkus umbes 200 inimest ja sellega algas 1905. aasta revolutsioon.

Tööstusrevolutsioon oli 20. sajandi alguseks jõudnud Vene keisririigi linnades küll kanda kinnitada, kuid võrreldes USA või Lääne-Euroopa riikidega oli see toimunud palju hiljem ning industrialiseerimisajastu Venemaal oli seega alles algusjärgus.