AJALUGU ⟩ Vend venna vastu sõtta mobiliseeritud eestlased

Velikije Lukis sõdinud kunstnik Alo Hoidre pilt «Peale lahingut Velikije Luki all», 1942. Foto: Rahvusarhiiv

Teise maailmasõja traagika Eesti pinnal: kuritegelikud režiimid Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa sundisid eestlasi kodumaa pinnal üksteist tapma.

Oli 1950. aastate keskpaik. Varateismelisena viibisin mitmel järgnenud aastal Siberist naasnud naabrinaise sünnipäeval. Lauldi ja vesteldi. Kui mõni klaas veini või kangematki napsu oli joodud, läksid jutud huvitavamaks. Seltskonnas oli ka mehi, mõned samuti juba tagasi tulnud kinnipidamiskohtadest, mõned viibinud rindel, mõned sõdinud vastaspooltel.

Viimaste jutt läks ikka sageli väga ägedaks. Et kes ikka oli õigel poolel ja kes valel. Mida oleks tulnud teha teisiti? Mulle, 9-10-aastasele poisikesele, oli see põnev, kuid suuresti arusaamatu. Ei teadnud ma ju sellest, kuidas viimane suur sõda pered sageli lõhki rebis, siis veel midagi. Kui koolis üht-teist räägitigi, siis hoopis muu kandi pealt kui need napsused mehed sünnipäeval. Ega nad seal lausa tülli ei läinud.