AK KIRJANDUSKOOL ⟩ August Gailiti «Leegitsev süda» kui ajatu kunstnikuromaan

August Gailiti «Leegitseva südame» viimane kordustrükk ilmus 2024. aastal kirjastuselt Sinisukk. Kaanel Günther Reindorffi joonistus. Foto: Apollo

9. jaanuaril, August Gailiti 134. sünniaastapäeval, leidsid Rootsis surnud August ja tema abikaasa Elvy Gailiti säilmed viimase puhkepaiga armastatud kodumaal Tallinna Metsakalmistul. August Gailitist ja kirjaniku enda arvates tema parimast romaanist kirjutab kirjandusteadlane Janika Kronberg.

Teise maailmasõja eelõhtul oli August Gailit (1891–1960) tõlgituim eesti kirjanik, eespool Tammsaarestki, mistõttu võib aimata kahe teineteisega Tallinnas sageli kokku puutunud kirjaniku hoiakutes võistlust või isegi teatavat kiivuse momenti. Ometi on nad piisavalt eripalgelised klassikud, et mahtuda sajand hiljem võrdväärselt Eesti parnassile ja rikastada eesti kirjandust eri varjundite, isikupäraste karakterite või tüüpidega ja hingeeluliste sügavuste loodimisega.

Kui Tammsaare arutleb pikalt, siis kirglik Gailit näib olevat pigem spontaanne looja, mis justkui oleks vastuolus tema stiili viimistletuse ja legendaarse perfektsionismiga. Tema käsikirjad ja erakirjadki on eeskujulikud puhtandid, neis ei leidu mahatõmbamisi ega ülekirjutamisi. Kirglikkust see siiski ei välista, Eakas Gailit kuulutab seda takkajärgi: «Ma mõistan nii mõndagi, kuid pole mõistnud iialgi inimest, kes on tuim, külm ja koguni põlglik vaimse leegitsuse vastu.»