Nüüd on see kindel. Michal on avalikult lubanud teha Keit Kasemetsale ettepaneku asuda riigisekretäri ametikohale. Peaministri sõnul on riigisekretäri tegevusfunktsioonid muutumas, sest riigisekretär peaks olema tulevikus tippjuht. Kavas on riigikantselei kujundada ümber strateegiliseks üksuseks, mis toetaks valitsuse suuremaid reforme.
Detsembri keskel ütlesime, et riigisekretäri ametikoha nõudeid pole õige painutada meelepärase kandidaadi järgi, sest need nõuded pole Eesti Vabariigi alguses enam kui kolmkümmend aastat tagasi sündinud kellegi suvast, vaid riigisekretäri rollist tulenevalt. Nüüd on põhjust küsida lisaks, kas tõepoolest on riigisekretäri funktsioon muutumas või soovib Michal kujundada valitsusse uut superstruktuuri, n-ö peaministeeriumi kliimaministeeriumi eeskujul.
Michali (ja teiste demokraatlike riikide peaministrite) kaitseks võib öelda, et poliitikul peab olema õigus valida oma meeskonda. Lisaks, poliitikul peab olema õigus viia ellu neid poliitikaid, milleks ta on valimistel valijate mandaadi saanud. Paraku näeme sageli maailmas pilti, kus juurdunud ja stagneerunud ametnikud töötavad poliitikute edumeelsetele reformidele vastu. Sellises olukorras ongi peaministril vaja n-ö jõulist kantseleijuhti, kes selgitaks, mida tõepoolest objektiivselt muuta ei saa ning mida tegelikult oleks võimalik muuta, kui ametnikud viitsiksid liigutada.
Riigisekretäri kohale võimsa uutmisluua toomine võiks olla põhjendatud, kui Eesti riik ja valijad sellest midagi võidaksid.
Ent paratamatult peame küsima järgmise küsimuse: mis on need valitsuse kavandatavad suuremad reformid? Senini pole Kallase/Michali valitsus silma paistnud erilise riigireformiga ning pole ka võimalik meenutada, et valimisvõidu lubaduste paketis oleks midagi säärast olnud. Küll aga on viimased aastad tegeletud riigi rahanduse temaatikaga ja tõstetud makse. Riigisektori kärped on jäänud tagasihoidlikuks, isegi koomiliselt väikeseks. Mis puutub Kasemetsa, siis tema on tegelenud kliimaministeeriumis kliimakindla majanduse seaduse läbisurumisega, millest on kujunemas uutmoodi usutunnistus.
Riigisekretäri kohale võimsa uutmisluua toomine võiks olla põhjendatud, kui Eesti riik ja valijad sellest midagi võidaksid. Nii oleks, kui Kasemets käivitaks suure kärpeplaani ning muudaks riiki efektiivsemaks (jutud sellest, et Eesti riik on üliõhuke, ei vasta tegelikult igas plaanis tõele). Või on kavas mingid muud meie elu paremaks muutvad reformid? Sellisel juhul tahaks neist lähemalt kuulda. Vastasel korral meenutab peaministri uutmiskatse tehnikafanaatikut, kes vaimustub elektroonikapoes ultramoodsast vidinast, teadmata tegelikult, milleks tal seda vaja on.