JUHTKIRI ⟩ Valge Maja kiire sõnum Eestile

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Suursaadik Roman Pipko on poliitiline valik.
• Pipkodel on head suhted presidendi meeskonnaga.
• Eestil võib tekkida võimalus efektiivseks asjaajamiseks.

Fakt, et USA määras juba Eestisse uue, Eesti juurtega suursaadiku Roman Pipko, annab alust mõõdukaks optimismiks.

Vaadates ajalugu näeme, et esimene USA suursaadik pärast Eesti taasiseseisvumist oli Robert C. Frasure, tõeline rindediplomaat. Tema määramine Eestisse näitas, kui oluline oli Ühendriikidele Eestis tugeva ja kogenud karjääridiplomaadi olemasolu.

Suursaadik Melissa Wells oli Ühendriikidesse emigreerunud kuulsa Eesti laulja Miliza Korjuse tütar ning ainuüksi sellel faktil oli lisaks diplomaatilisele ka teatud sentimentaalne väärtus.

Kui James D. Melville 2018. aastal erimeelsuste pärast USA toonase presidendi Donald Trumpiga Eesti suursaadiku koha maha pani, jäi see ametikoht täitma umbes neljaks aastaks. Ka suursaadikute kasutuses oleva hiiglaslik pruunidest klinkertellistest residents Maarjamäel seisis tühjana. Ning alles 2022. aasta lõpus kinnitas Senat ametisse praeguse USA suursaadiku Eestis George P. Kenti.

Uue suursaadiku Roman Pipko ametisse määramise kiirus ja ka asjaolu, et tema perekond oli tegev Trumpi valimiskampaanias juba alates 2016. aastast ning ka praeguse kampaania rahastamisel, võib näidata paljugi. Pipko on ju poliitiline valik, mitte karjääridiplomaat.

Väga tähelepanuväärne on fakt, et Pipko tütar Elizabeth Pipko on USA vabariiklaste rahvuskomitee (RNC) rahvuslik kõneisik ning kohtub iganädalaselt Donald Trumpiga. Rahvuskomitee ise on Trumpi kontrolli all. Elizabeth sõidab pidevalt mööda Ühendriike ning konsulteerib oma sõnumeid jooksvalt Trumpi endaga. On täiesti võimalik, et just Elizabethil oli oluline roll oma isa suursaadikuks määramisel.

Mõeldes tema asjaajamise stiilile, võib olla meile kasulik, kui Eesti suursaadikuks on saanud Trumpile lähedal seisev isik, kes võib osutuda Eesti olusid arvestava ja tundva diplomaadina heaks vahendajaks Valge Maja ja Eesti rahvuslike huvide vahel.

Siiski ei identifitseeri Pipkode perekond ennast Ühendriikides mitte eestlaste, vaid USAsse emigreerunud juutidena. Aga on oluline, et Trumpiga suhtleb pidevalt inimene, kes teab hästi, kust pärinevad tema juured. Elizabeth Pipko on ka väga aktiivne Iisraeli toetaja ning elas sügavalt läbi Hamasi terrorirünnakut Iisraelile 7. oktoobril 2023. aastal. Sellepärast peaksid need, kes soovivad katkestada Eesti ülikoolides sidemeid Iisraeliga või kergekäeliselt hääletada ÜROs Palestiinat ja Iisraeli puudutavates küsimuses vastupidiselt USAga, hoolega läbi mõtlema oma tegevuse ja selle võimalikud tagajärjed Eestile.

Kuid Pipkodel on head suhted presidendi meeskonnaga, see võib tähendada ka plusse Eestile.

Roman Pipko on õppinud Tartu Ülikoolis õigusteadust, oskab mingil määral eesti keelt ja on käinud Eestis mitu korda ka pärast emigreerumist USAsse. Aasta temast eespool õppis ülikoolis õigusteaduse «kuldne kursus», kust võrsus suur hulk Eesti tippjuriste, advokaate, riigitegelasi ja ettevõtjaid. Küllap needki sidemed pole lõplikult ununenud. Need asjaolud annavad lootust, et Ameerika uus suursaadik sulandub Eestisse kiiremini kui tavaliselt.

Samas võib Pipko kiire ametisse nimetamine ning asjaolu, et tegemist on poliitilise valikuga, kes ei pruugi juhinduda kõiges karjääridiplomaatidele omasest protokollist, tähendada sedagi, et meile tekib võimalus kiireks ja efektiivseks asjaajamiseks, kui me ise midagi ära ei riku. Ei saa välistada, et Eesti on Trumpi radaril positiivse märgina seoses sellega, et oleme üks suurima kaitsekulutuste osakaaluga riike NATOs.

Trump on aastaid soovinud, et liitlased kaitsekulutuste määra otsustavalt tõstaksid ning praegu on ta kõnelenud juba nende tõstmisest viie protsendini SKTst. Tasub meenutada Trumpi soovi tõsta tollitariife. Mõeldes tema asjaajamise stiilile võib olla meile kasulik, kui Eesti suursaadikuks on saanud Trumpile lähedal seisev isik, kes võib osutuda Eesti olusid arvestava ja tundva diplomaadina heaks vahendajaks Valge Maja ja Eesti rahvuslike huvide vahel.