Estlink 2 lõhkumine ajas eestlased närvi osaliselt sellepärast, et pühade ajal tööle ilmunud valitsus mõjus avalikus suhtluses uimase ja kõhklevana. Eesti oli reageerimiseks valmis märksa paremini kui enne, ometigi on siinpool Soome lahte jäädud mõne vajaliku tegevusega liiga kauaks ootele, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.

Suur pahameeletorm, mis puhkes Estlink 2 saboteerimisele järgnenud valitsuse 26. detsembri pressikonverentsil, sai nii suureks paisuda ainult varasemate sündmuste taustal.

Estlink 2 oli 2024. aasta jaanuarist rikke tõttu üheksa kuud rivist väljas olnud (sellega kaasnes 10-protsendiline elektrihinna tõus), siiani on lahenduseta jäänud Balticconnectori gaasijuhtme saboteerimise juhtum 2023. aasta oktoobrist. Teine osa eestlaste pahameelest oli tingitud Eesti valitsuse senisest tajutud passiivsusest võrreldes Soome valitsuse otsustava käitumisega.