JUHTKIRI ⟩ Polonees Brüsselile

Päeva karikatuur, 6. jaanuar. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Poola vahetas ELi eesistujana välja Ungari.
• Kas Euroopa on valmis taas suureks saama?

Poola alustas laupäeval Euroopa Liidu eesistumisperioodi galaga Varssavis. Eesistumise keskmes on julgeolek ja Ukraina toetamine.

See on tugev muutus võrreldes Ungari praegu lõppenud eesistumisega. Ungari eesistumise kõige tähtsam prioriteet oli Euroopa konkurentsivõime tõstmine. Teisteks olulisteks teemadeks olid näiteks ELi laienemine, Euroopa demograafiliste muredega tegelemine ja ebaseadusliku migratsiooni piiramine.

Kõik need on muidugi valukohad, kuid teravalt hakkab silma üks, mis oli puudu. Ukraina nimelt nende oluliste teemade hulka ei kuulunud. Ungari hoopis oleks eelistanud tugevdada majandussuhteid Venemaaga.

Ülejäänud ELi liikmesriikide jaoks oli seetõttu – aga muidugi mitte ainult seetõttu – Ungari eesistumine omajagu problemaatiline ja enamik on rõõmsad, et see on nüüd seljataga.

Poola eesistumisele on seetõttu hoopis teised ootused. Siin on oluline muidugi ka see, et lõpuks sõltub ELis toimuv paljuski ikkagi suurtest liikmesriikidest. Nii ütleski Poola peaminister Donald Tusk oma kõnes: «Aga ma tahaksin küsida selle küsimuse siit Varssavist ülejäänud Euroopalt ja eurooplastelt: kas te olete valmis naasma Euroopa suuruse, tugevuse ja suveräänsuse teele? Poola on valmis.»

See kõik tähendab, et Euroopa peab majanduslikult ja sõjaliselt ennast kokku võtma.

Teised riigid võivad ehk sõnades valmis olla, kuid tegudega on nii mõnelgi juba keerulisem. Nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa sisepoliitikas on segased ajad. Majanduslikult läheb mitmel ELi liikmesriigil võrdlemisi kehvasti.

Praegu on talv. Venemaa ründab taas pidevalt Ukraina elektrivõrku ja muud hädavajalikku taristut. Venemaa püüab ka meeleheitlikult saavutada rinnetel paremat positsiooni võimalike vaherahuläbirääkimiste puhuks.

Endiselt on küsimärgi all, mis täpselt saab USA abist Ukrainale pärast seda, kui 20. jaanuaril asub Ühendriikide presidendiametisse taas Donald Trump. Ilmselt aga langeb senisest suurem koorem Euroopa kanda. Ametisse astuv president nõuab Euroopalt ka harjumuspärasest suuremat panust maailmajao julgeolekusse laiemalt.

See kõik tähendab, et Euroopa peab majanduslikult ja sõjaliselt ennast kokku võtma. Meie hea liitlane Poola on sobilik eesistuja poolaastaks, mil Ukraina sõda jõuab otsustavasse faasi. Poola on hea eeskuju, kuidas tõsta kaitsekulutusi, mida Euroopa tervikuna peab tegema.