TRIINU RENNU ⟩ Jää hüvasti, maa-amet!

Triinu Rennu Foto: Margus Ansu

Riigiametite ümbernimetamine on jätkuv trend ja see sai osaks ka maa-ametile. Selle nimetuse juured ei ole mitte 1990ndate alguses, vaid ulatuvad eestiaegsesse maakorraldusasutuste süsteemi, kirjutab ​Tartu Ülikooli õigusteaduse doktorant Triinu Rennu.

Kui 1937. aastal võeti vastu uus maakorraldusseadus, muudeti senist maakorralduse juhtimise süsteemi ja see toimus edaspidi katastri ja maakorralduse osakonna kohalikes asutustes ehk maa-ametites. Selle kena eestipärase nimetuse taga seisva asutuse kõige olulisem roll oli erialainimestele tuginedes maa ümber korraldada ja seeläbi tagada talude reaalne majanduslik toimetulek. Maapoliitika ellurakendamine oli tol ajal selgelt riigi kontrolli all, sest inimeste toimetulekust sõltus ka noore riigi enda käekäik. Kuivõrd enamik inimesi elatus põllumajandusest, oligi riigi maapoliitika teravik suunatud maapiirkonna maakasutuse ümberkorraldamisele.

Kui Gorbatšovi uuenduste taustal arutati võimalusi talude taastamiseks ja uute loomiseks, käidi juulis 1989 ENSV taluseaduse arutelul Ülemnõukogu komisjonis välja mõte, et Ministrite Nõukogu juurde tuleks luua sõltumatu maa-amet, kelle ülesandeks oleks välja töötada maareform ja olla ka riigi tagavaramaade peremees. Taluseaduse eelnõust puksiti maa-ameti nimetus siiski välja põhjusega, et «käesoleval ajal maa-ametit vabariigis ei ole».