Üleskutseid demograafiaga tegelemiseks on küll kostnud erinevate prominentide ja – pange tähele – põhiliselt majandusteadlaste ning ärimeeste poolt, kuid – pange jälle tähele – poliitikute suust hämmastavalt vähe. Teiste seas on näiteks ka mõjukas ärimees ja visionäär Elon Musk jõudnud tõdemuseni, et äärmuslik sündimuse langus on inimtsivilisatsiooni kõige suurem oht. Kuid kuna poliitikud on need, kes võtavad vastu meie elu puudutavaid otsuseid, ongi läinud nii, et demograafia tegeleb meiega. Tegeleb vääramatult, jõuliselt, ilma liigse kärata ja näe – maksumaksjaid jääb üha vähemaks, pensionisüsteem kidub. Lennart Meri 1988. aastal Loomeliitude ühispleenumil öeldut kasutades – varsti pole valitsejatel enam rahvastki, keda valitseda.
Sündimuse langus on kõigis tehnoloogiliselt arenenud riikides olnud probleemiks üsna ammu. Meie ajakirjanduses avaldatu põhjal tundub küll, nagu oleks meil probleemi märgatud alles nüüd, kus sündimus on langenud rekordmadalale. Kuid selle üle tunti Eestis muret juba 1920ndatel. Lainetena on püütud jätkusuutmatut olukorda teadvustada hiljemgi. Kõiki meie ajakirjanduses ilmunud materjale ja poliitikute tühjavõitu jututubasid üles lugedes saaks parajalt pika nimekirja. Ometi ei ole jõutud koordineeritud tegevuseni.