:format(webp)/nginx/o/2022/09/21/14847610t1hc599.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/05/16578404t1h7950.jpg)
- Venemaa valmistub sõda jätkama 2027. aastani.
- Selgus, kui palju sõdureid Venemaa värbas 2024. aastal okupeeritud aladelt.
- Ukraina ründas Peterburi piirkonnas Ust Luga sadamat.
Kurski suunal on Ukraina hõivatud territooriumi keskne asula Sudža linn, mis on Venemaa madalaima tasandi haldusüksuse ehk rajooni keskus. Selle linna hõivamine on Vene armee jaoks poliitiliselt kõige olulisem ülesanne, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
Ukraina president teatas eile, et Sudžast kagu pool Mahnovka küla juures kaotas Vene armee 3. ja 4. jaanuari jooksul tehtud intensiivsete rünnakute käigus kuni pataljoni jagu sõdureid. Ukraina president sai vastava ettekande kaitseväe juhatajalt, kelle teatel kandsid rünnakutel kõige suuremaid kaotuseid Põhja-Korea ja Vene armee dessantvägede üksused. Pataljoni suuruseks on Vene armees üldjuhul 500–600 meest.
Ukraina kommunikatsiooniekspert Andrei Kovalenko teatas Ukraina valitsusasutuste infole tuginedes, et Venemaa riigistruktuurid valmistuvad sõda Ukraina vastu pidama kuni 2027. aastani. Tegemist on loomuliku ja paratamatu planeerimisprotsessiga. Olukorras, kus Vene armee ei ole suutnud saavutada poliitilise juhtkonna eesmärke, ei saa Venemaa poliitiline juhtkond anda teistsuguseid suuniseid, kui pikendada sõjaks vajalike ressursside kavandamist pikemas perspektiivis. See ei tähenda, et Venemaa juhid ei kavatse sõjategevust varem lõpetada.
Ukraina sõjaväeluure avaldas info, et Moskva lähedal Ivanovo oblasti Šuja linnas sai plahvatuses raskesti haavata 1. tankiarmee raketibrigaadi ühe divisjoni komandör. Teda süüdistatakse 2023. aastal Ukraina Harkivi oblastis Groza külas Kohvikule toimunud rünnaku elluviimises, milles sai toona surma 59 Ukraina tavakodanikku. Kapteni aukraadis ohvitseri tabas plahvatus ajal, mil ta täitis teenistuskohustusi. Nende rünnakute peamine eesmärk on näidata, et sõjakuritegusid toime pannud Vene armee ohvitseridel ei ole võimalik oma riigi territooriumil tunda end turvaliselt. Oluliselt saab nende sündmuste tõttu kannatada ka FSB imago.
Ukraina andmetel astus Venemaa okupeeritud aladelt 2024. aastal Vene armee teenistusse 9 600 elanikku. Okupeeritud aladel elab ka omajagu Venemaa kodanikke, kuid avaldatud andmetest ei selgu, kas need puudutavad ainult Ukraina kodakondsuse taustaga isikuid või kõiki okupeeritud aladel elavaid gruppe. 2022. aastal sõda alustades üritas Vene armee laialdaselt meedias välja mängida Donbassi Donetski ja Luhanski oblasti aladel formeeritud kahte väegruppi, kui lahingutes olulist raskust kandvat üksust. Nende formeerimiseks tehti okupeeritud oblastite aladel ka mobilisatsioon, kuid ohvitserid ja osa isikkoosseisust toodi Venemaalt. Kokku oli tipphetkel nendes väeüksustes ca 100 000 meest. Lahingutes kandsid need nii suuri kaotusi, et okupeeritud aladel põhjustas see tõsiseid pingeid, ning viimase aasta jooksul ei ole nende üksuste tegevusest enam meedias jälgi.
Venemaa Smolenski oblastis ründasid Ukraina droonid Safonovi asula piirkonnas tehast «Avangard», kus muu hulgas toodetakse tahket raketikütust.
Selgunud on, et Ukraina droonid on rünnanud Voroneži piirkonnas Vene armee lennuvälja ja Sankt-Peterburi piirkonnas Ust Luga sadamat. Napi info kohaselt võib järeldada, et sadamas üritati tabada gaasiekspordiga seotud rajatisi.
Ukraina droonirünnakutest oli teateid Belgorodi oblastist ning lõuna suunal Rostovi oblastist mitmest piirkonnast, seal hulgas Millerovo armee lennuväljalt. Droonide ohu tõttu suleti täna hommikul lennuväli Tatarstani pealinnas Kaasanis (Volga jõe ääres). Pikapeale ilmnevad Ukraina varasemate rünnakute mõned tulemused. Selgub, et 30. detsembri rünnakus Lgovi linnas sai surma 76. õhudessantdiviisi alampolkovniku (kolonelleitnant) aukraadis diviisi sideüksuse ülem. Alaliselt Pihkvas paikneva diviisi enamik üksuseid sõidab viimased kolm kuud Kurski suunal ning kannab taas suuri kaotuseid.
Olukorrast rinnetel
Rinnetel on Vene armee rünnakute arv veidi suurenenud. Kõik pealetungi peamised suunad on endised.
- Vene armee on korraldanud juba kaks ballistilise raketi rünnakut Sumõ ja Tšerinihivi oblasti aladel ilma nähtava sihita. Eile lisandus rünnak liugpommiga väikesele asulale Tšernihivi oblasti piiri lähedal Venemaaga, kus tabati elurajooni. Liigselt spekuleerimata saab vaid tõdeda, et midagi selles piirkonnas toimuvat häirib väga tugevalt Vene väejuhatust.
- Harkivi suunal on Vene üksuste rünnakute aktiivsus väike ning jätkuvad positsioonilahingud.
- Kupjanski suunal ei ole Vene armee pealetungi varasem intensiivsus taastunud. Lõmani suunal on rünnakud aktiivsemad. Ukraina armee korraldab vasturünnakuid ja Vene armee ei ole püsivat edu suutnud saavutada. Siverski suunal olid Vene üksused passiivsed.
- Aktiivsed rünnakud jätkusid Bahmuti linnast lääne suunas. Tšassiv Jaris käivad linnalahingud, nagu ka Toretske linnas. Suuremaid muutusi ei ole.
- Vene väejuhatuse peamine löögisuund on jätkuvalt Pokrovski juures ning marginaalselt on linnast lõuna pool suudetud oma positsioone parandada. Kaotused on väga suured ning edenemise tempo väga vaevaline. Veidi aktiivsemalt ründasid Vene üksused eile Donetskist edela suunas. Ka selles piirkonnas parandati mõnes punktis oma positsioone, kuid Ukraina vägede kaitsest läbi murda ei ole õnnestunud.
- Lõunarindel olid Vene üksused passiivsed. Rutiinsed lahingud Dnepri saarte pärast kestavad, kuid nende mastaap on tagasihoidlik.