MARIANNE PAIMRE ⟩ Kas arvuti kasutamine aitab vähendada dementsust?

Marianne Paimre Foto: Erakogu

• Interneti kasutamisega seondub parem füüsiline ja vaimne tervis.
• Mitu riiki püüavad vanemaealiste digioskuseid parandada.
• Eestis algatusi on, aga vähe.

Kuigi vanemaealisi peetakse sageli internetivõõraks, näitavad teadusuuringud üha selgemalt, et interneti aktiivsem kasutamine mõjub küpses eas kasulikult, kirjutab ​Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi õppejõud ​Marianne Paimre.

Hiljuti köitis Briti meedia tähelepanu ajakirjas Nature Human Behaviour ilmunud Hongkongi ülikooli teadlaste ulatuslik uuring, kus osales ligi 90 000 üle 50-aastast inimest 23 riigist. Selle tulemused näitavad, et internetis sagedam tegutsemine on positiivses seoses parema füüsilise heaolu ja vaimse tervisega.

Selgus ka, et internetti kasutavad inimesed – olgu selleks info otsimine, e-kirjade saatmine või veebipoodlemine – kogevad vähem depressioonisümptomeid. Netis surfamine ja e-kirjade saatmine võivad vähendada üksildust, mida varasemad uuringud on seostanud südamehaiguste riskiga. Internetis navigeerimine võimaldab iseseisvalt otsida lahendusi argimuredele ja terviseprobleemidele, suurendades seeläbi eakate iseseisvust ja enesekindlust.

See, et netis tegutsemine võib vähendada üksildust, lisada elurõõmu ja -kindlustunnet ning vähendada depressiooni, on saanud kinnitust ka teistes uuringutes. Hiina teadlaste sõnul parandab interneti kasutamine eakate subjektiivset heaolu, kusjuures sagedasemal kasutamisel on suurem positiivne mõju. Tulemused näitavad, et interneti positiivsed mõjud tulevad esile eelkõige linnapiirkondades elavate haritud vanemaealiste, eriti meeste puhul.

Lõuna-Korea teadlased märgivad ajakirjas Journal of Gerontological Social Work, et üksinda elavad eakad saavad netikasutamisest suuremat kasu. Uuring, mis põhines Covid-19 pandeemia ajal Euroopa riikides kogutud andmetel, näitab samuti positiivset seost internetikasutuse, õnnetunde ja eluga rahulolu vahel, rõhutades interneti potentsiaali toetada eakate heaolu kriisiolukordades.

Internetti kasutavad inimesed – olgu selleks info otsimine, e-kirjade saatmine või veebipoodlemine – kogevad vähem depressioonisümptomeid.

2023. aastal ilmus ajakirjas Journal of the American Geriatrics Society USA autorite artikkel, mis toob esile interneti kasutamise positiivse seose vaimsete võimetega. 17 aastat kestnud uuringus, milles jälgiti enam kui 18 000 50–65-aastast inimest, leiti, et regulaarne internetikasutus seostub märkimisväärselt väiksema dementsusriskiga. Optimaalseks peeti kuni kaks tundi internetikasutust päevas, kuna pikem kasutusaeg võib dementsusriski hoopis suurendada. Nii et tasub siiski piiri pidada!

Üks uuring nägi juba kümme aastat tagasi internetis olulist mittefarmakoloogilist vahendit vaimse võimekuse languse vältimiseks, tuvastades, et digitaalne kirjaoskus võib aidata ennetada kognitiivset taandarengut.

Nelja Hiina teadlase uuring lisab teadmist, et interneti kasutamise ulatus ja mitmekesisus on olulised vaimse võimekuse languse vältimisel ning et interneti kasutusviiside puhul mõju erineb. Näiteks interneti regulaarne kasutamine enesearenduseks, meelelahutuseks või sotsiaalsetel eesmärkidel seostub parema vaimse võimekusega, samuti mitmel eesmärgil kasutamine vähemalt kord nädalas. Negatiivne mõju tuli esile aga interneti kaubanduslikul kasutusel – harv veebipoodlemine oli seotud kehvema kognitiivse funktsiooniga, ilmselt stressi ja pettusehirmu tõttu. Seevastu sagedasem ja oskuslikum ostlemine ei avaldanud negatiivset mõju, viidates digitaalse kirjaoskuse toetavale rollile. Seega – tasub vanast peast pigem veebist osta ja seda varakult harjutada!

Pole põhjust arvata, et interneti positiivsed mõjud siinsetel vanemaealistel ei avaldu. Üle-euroopaline vanemaealist (50+) rahvastikku hõlmav küsitlusuuring SHARE ja 2023. aasta Eesti inimarengu aruanne peegeldavadki seda, et internetti kasutavate ja digipädevamate vanemaealiste hulgas esineb depressiivsuse sümptomeid vähem. Tuleb aga meeles pidada, et ligi kolmandik Eesti 65–74-aastastest internetti ei kasuta, mistõttu jääb väga suur hulk vanemaealisi Eestis lihtsalt digihüvedest ilma. Samas kui Eesti eakad juba internetis on, siis nad on seal vähemalt mõnedes valdkondades ka aktiivselt tegevad.

Näiteks oma terviseandmete vaatamise osas teevad Eesti internetti kasutavad vanemaealised Eurostati (2024) andmetel enamikule ELi riikide eakaaslastele silmad ette. Oma terviseandmeid olid internetist 2024 vaadanud pooled 65–74-aastased internetikasutajad ning vanusegrupis 55–64 oli vastav näitaja 60 protsenti (ELi keskmised vastavalt 25 protsenti ja 29 protsenti).

Tuleb aga meeles pidada, et ligi kolmandik Eesti 65–74-aastastest internetti ei kasuta, mistõttu jääb väga suur hulk vanemaealisi Eestis lihtsalt digihüvedest ilma.

Kuna digioskused on tänapäeval hädavajalikud igapäevaseks asjaajamiseks, siis mitmed riigid tegutsevad vanuselise digilõhe vähendamiseks. Näiteks Ühendkuningriigis, kus vanemaealistel on teatud juhtudel isegi võimalus saada odavamat internetiühendust, on loodud Learn My Way platvorm, mis pakub lihtsas keeles digioskuste veebikursusi, hõlmates teemade valikut nutitelefonidest terviseinfoni. Leiab erinevaid näpunäiteid internetiga alustamiseks, meilinduse käivitamises, sotsiaalmeedias ohutult tegutsemiseks ning palju muud vajalikku.

Ka AIst räägitakse. Pankade töötajaid koondav ettevõtmine Barclays Digital Eagles tegeleb digioskuste õpetamisega, tehes seda isegi hooldekodudes. Soome puhul võib esile tuua SeniorSurf digioskuste töötubasid. Hispaanias on spetsiaalselt eakatele mõeldud digikoolitusi pakkuv ettevõtmine Mayores Conecta2.

Eestis initsiatiive on (nt ELi struktuurivahenditest rahastatud projekti «Noored-vanad võrgustuvad koos (NOVA)» raames koolitatakse kogukonna digimentoreid, internetist leiab «Prillitoosi» nutiabi videod), aga napib. Põhiliselt on pideva eakate digitoena funktsioneerinud vaid raamatukogud (eriti Tallinna Keskraamatukogu). Tallinna linnaosade sotsiaalkeskuste veebilehtedelt, kus on loetletud erinevaid laulu-, tantsu-, käsitöö jm kursuseid, digituge ja arvutiõpetust naljalt ei leia. See on väga imekspandav, sest just sotsiaalkeskus võiks olla kohaks, kus on tagatud juurdepääs arvutitele ja digiõpe.

Probleem digiõppega eakate hulgas on suur, sest vanemaealised on pöördunud isegi õiguskantsleri poole. Nimelt üle 74-aastasel on Eestis vaat et võimatu digiõpet saada. Õiguskantslergi tõdes oma vastuses, et info vanemaealistele pakutavate arvuti- ja nutiseadmete kasutamise koolituse ja kasutajatoe võimaluste kohta pole Eestis tõesti kiita. Ta soovitas arvutiõppe võimalusi avardada, nendest sihtgrupile teada anda ning asendada senine projektipõhisus eakate digiõppes järjepideva rahastamisega.

Kuna Eesti ühiskond vananeb kiiresti – 2050. aastaks on 27 protsenti elanikkonnast 65-aastased või vanemad –, on hädavajalikud kõik ettevõtmised ja lahendused, mis toetavad väärikat vananemist. E-tervise kasvava tähtsuse tõttu on digipädevuste edendamine vanemaealiste seas muutumas eriti oluliseks. Vastasel korral need, kel vajadus arstiabi ja terviseinfo järele on kõige suurem, jäävad ilma parematest arstiaegadest, ei näe oma digitaalseid terviseandmeid (sh analüüside tulemusi, haiguslugusid, saatekirju) ega saa ka arstile distantsilt küsimusi esitada.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui enamik vanemaealisi oleks suutlikud ise ilma kõrvalise abita internetikeskkonnas navigeerima, asju ajama ja suhtlema, võidaks sellest kogu ühiskond. Oma eluga rahulolevad ja vaimuärksad ning hästi informeeritud eakad koormaksid vähem tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteeme. Arvestades internetitarbimise positiivseid mõjusid, võiks kiiremas korras luua süsteemsemaid võimalusi digipädevuste edendamiseks. Interneti kasutuse toetamine vanemaealiste seas on hea investeering tervemasse ja õnnelikumasse ühiskonda, millega võiks kohe sel aastal pihta hakata.