HANNES NAGEL ⟩ Elanikkonnakaitses tegeleme praegu ajutiste lahendustega

Hannes Nagel Foto: Erakogu

Eestis on alates Venemaa 2022. aasta täiemahulisest sissetungist Ukrainasse kõrgendatud riskitaju mõjul püütud lappida elanikkonnakaitse strateegilist võlga. Tehtud pingutused on küll olulised omas ajas, ent ajendavad küsima – millise perspektiiviga elanikkonnakaitset ikkagi ehitatakse, arutleb Kriisiuuringute Keskuse juht ​Hannes Nagel

On arusaadav, et tõsise akuutse riski tingimustes on mingigi elanikkonnakaitse lahendus parem kui mitte midagi. Näiteks kui varjendeid pole, on kiire lahendusena varjumiskoht omal kohal, või kui sireenid täielikult puuduvad, on iga püstitatu saavutus. (A) See kõik kehtib aga lühikese lähitulevikuvaate puhul, sest pikas, näiteks saja aasta perspektiivis on vajadus läbimõeldud, mitte kiirlahenduseks oleva süsteemi järgi.

Nii tasub elanikkonnakaitse arenguid jälgides küsida, kas suudame kiirlahenduste kõrvale, mis on juhitud Venemaa alalisest revanšist ja sellest tulenevast ründeriskist, arendada välja ka pikaajaliselt toimiva ja Eesti elanikke alalhoidva elanikkonnakaitse põhjanaabrite eeskujul.