Ja see ongi sümboolne, sest selles tunnustuses kõlab vastu aja vaim. Me ei tea, mida aasta 2025 meile toob, kuid me teame, et me elame viimase 33 aasta kõige ohtlikumal ajal.
Ohtlikul ajal elades tuleb ennast kokku võtta ja ettevalmistusi teha, tuleb midagi oma senistest tegevustest ära jätta, et leida aega uuteks, aja vaimu poolt dikteeritud tegevusteks. Ja tuleb ka oma tulud-kulud üle vaadata, et leida vaba raha, sest iga uus tegevus nõuab raha.
Ajakirjanikena oleme riigikontrolöri vastusega igati päri. Jätkamegi siis nõudlikult meie ühist pingutust veelgi parema Eesti nimel.
Kahjuks me ei saa kogu aeg pidu pidada ja isegi kui pidu peetakse, peab keegi lõpuks arve tasuma. Ei saa olla nii, et ühed tellivad pidevalt sööke ja jooke juurde, lasevad pillimeestel üha uusi lugusid mängida, tantsijatel tantsunumbreid esitada ja siis jätavad arve teistele tasuda. Selline pidu ei saa lõppeda muudmoodi kui suure tüliga. «Pill tuleb pika ilu peale», ütleksid meie esivanemad.
Riigi puhul tähendab see, et juba enne, kui midagi tellima hakatakse, peab olema selge, mis see maksma läheb. Ja see, kes maksab, peab sellega ka nõus olema. Segaseks aetud riigieelarve seda ei võimalda ja nii saabki pidada just sellist suure nutuga lõppevat pidu.
Eelkõige vääribki riigikontroll tunnustust selle eest, et juhtis eelmisel aastal järjekindlalt avalikkuse tähelepanu läbipaistmatule riigieelarvele. 19 miljardit ei ole ministrite ega ametnike raha, see on meie kõigi raha ja me peame aru saama, mille peale seda kulutatakse.