JUHTKIRI ⟩ Ja kuhu kaob raha

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Ohtlikul ajal elades tuleb ennast kokku võtta ja ettevalmistusi teha.
• Tuleb ka oma tulud-kulud üle vaadata, et leida vaba raha, sest iga uus tegevus nõuab raha.
• Riigikontrollil ja ajakirjandusel ongi ju tihtipeale sama eesmärk – uurida, kuhu kaob raha.

Postimehe aasta inimene 2024 on riigikontrolör Janar Holm. Me anname seda auhinda välja juba 28. korda, kuid see on esimene kord, kui meie tunnustuse pälvib inimene, kes kontrollib, kuidas meie raha kulutatakse.

Ja see ongi sümboolne, sest selles tunnustuses kõlab vastu aja vaim. Me ei tea, mida aasta 2025 meile toob, kuid me teame, et me elame viimase 33 aasta kõige ohtlikumal ajal.

Ohtlikul ajal elades tuleb ennast kokku võtta ja ettevalmistusi teha, tuleb midagi oma senistest tegevustest ära jätta, et leida aega uuteks, aja vaimu poolt dikteeritud tegevusteks. Ja tuleb ka oma tulud-kulud üle vaadata, et leida vaba raha, sest iga uus tegevus nõuab raha.

Ajakirjanikena oleme riigikontrolöri vastusega igati päri. Jätkamegi siis nõudlikult meie ühist pingutust veelgi parema Eesti nimel.

Kahjuks me ei saa kogu aeg pidu pidada ja isegi kui pidu peetakse, peab keegi lõpuks arve tasuma. Ei saa olla nii, et ühed tellivad pidevalt sööke ja jooke juurde, lasevad pillimeestel üha uusi lugusid mängida, tantsijatel tantsunumbreid esitada ja siis jätavad arve teistele tasuda. Selline pidu ei saa lõppeda muudmoodi kui suure tüliga. «Pill tuleb pika ilu peale», ütleksid meie esivanemad.

Riigi puhul tähendab see, et juba enne, kui midagi tellima hakatakse, peab olema selge, mis see maksma läheb. Ja see, kes maksab, peab sellega ka nõus olema. Segaseks aetud riigieelarve seda ei võimalda ja nii saabki pidada just sellist suure nutuga lõppevat pidu.

Eelkõige vääribki riigikontroll tunnustust selle eest, et juhtis eelmisel aastal järjekindlalt avalikkuse tähelepanu läbipaistmatule riigieelarvele. 19 miljardit ei ole ministrite ega ametnike raha, see on meie kõigi raha ja me peame aru saama, mille peale seda kulutatakse.

Teine riigikontrolli suur kordaminek oli Rail Balticu probleemidele tähelepanu juhtimine. Ei juhtu just tihti, et riigikontrolli auditi tagajärgi on tunda Eesti riigi piiridest kaugemal, aga Rail Balticuga nii läks. Meie riigikontrolli audit käivitas päris palju protsesse Lätis, mida ei oleks ilma selleta juhtunud, ja loodetavasti käivitab ka Leedus.

Kolmas õnnestumine oli RMK kestvuslepingute audit, mis jätkas mõtteliselt Postimehe uurimusi ning andis meile kinnituse valitud tee õigsuses. Me jätkame ka tulevikus RMK küsitavate äriotsuste läbivalgustamist. Riigikontrollil ja ajakirjandusel ongi ju tihtipeale sama eesmärk – uurida, kas ja kuidas meie kõigi rahaga ringi käiakse.

Aasta inimese auhinna üleandmisel küsis Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi Janar Holmilt, kas kontrolli käigus tekib mõnikord ka selline tunne, et kontrollitavale tuleks hoopis kiituskiri anda. Janar Holm vastas, et kui asjad on hästi, siis see avalikkusele erilist huvi ei paku, aga tegelikult on Eestis väga palju asju, mis on hästi – lisades nõudlikult juurde: «aga saab paremini».

Ajakirjanikena oleme riigikontrolöri vastusega igati päri. Jätkamegi siis nõudlikult meie ühist pingutust veelgi parema Eesti nimel.