MART SUSI ⟩ Eesti võiks osaliselt taganeda Euroopa inimõiguste konventsioonist

TLÜ inimõiguste professor Mart Susi. Foto: Tallinna ülikool

Estlink 2 kaabli tahtlikus purustamises kahtlustatava laevapere kaitseks palgatud Soome advokaat esitas väited enda klientide inimõiguste rikkumisest. Peavoolu meediast võisime lugeda muu hulgas seda, et laevapere liikmetele ei ole väidetavalt võimaldatud õigusabi, kirjutab Tallinna Ülikooli inimõiguste professor Mart Susi.

Paralleelselt on sotsiaalmeedias arvamusi, et rahvusvaheline õigus on mannetu toore jõu kasutamise vastu. Välistada ei saa tulevikus olukorda, kus ka Eesti ametivõimud peavad kinni elutähtsa taristu ründamises kahtlustatavad isikud ning, saamaks teavet võimalike uute rünnakute kohta või selgitamaks välja fakte, on vajalikud kohesed ülekuulamised. Ning küllap sellises hüpoteetilises stsenaariumis ilmuksid siis kohe ka väited, et nende isikute inimõigusi ei austata. Niisugust olukorda on vajalik ette näha ja kaaluda rahvusvahelise õiguse võimalust riigi kohustuste ajutiseks peatamiseks teatud põhiõiguste tagamisel.

Eesti on ühinenud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga, mille artikkel 15 võimaldab kohustuste täitmise peatamist hädaolukorras. Selline võimalus laieneb peaaegu kõigile inimõigustele, v.a õigusele elule, piinamise ja orjatöö keelamisele ning karistamisele ainult seaduse alusel. Kuigi riigid kasutavad sellist võimalust harva, on selle kohta siiski näiteid. Ühendkuningriik taganes ajutiselt pärast terrorirünnakuid USAs 2001. aastal kohustustest isikute kinnipidamise alustes.