TARMO PIKNER ⟩ President rääkis rahvaga ausalt

President Alar Karis. Foto: Madis Veltman

• Jah, elame kurjuse ajastul ja see pole meie endi tekitatud.
• Olulisim kõne osa algas sõnapaariga - ühtehoidev kogukond.

Mis oleks vana aasta ärasaatmine ilma Vabariigi Presidendi kõneta? Uus aasta ei jääks küll tulemata, kuid eestimaalastele saadetud tervituse ärajäämine jätaks õhku kiusliku küsimuse – kas meid ei märgatudki? On meil ju kindlaks kujunenud traditsioonid, nagu üks president korraga, ja see üks visandab läinud aasta punastest joontest lähtuvaid soovitusi, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.

Eestlane on uhke ja hää ning paneb UNESCO päranditiitliga pärjatud mulgi pudrulusika kõrvale ning kuulab viisakalt, mis Vabariigi Presidendil südamel. Ja ärge arvake, et hiljem pidulauas kuuldut ei arutataks.

Torkas silma, et kohe pärast kohustuslike heade saavutuste äramärkimist (kus Tallinna trammitee tundub Pariisi Jumalaema kiriku kõrval vähe nadi saavutus) läks Vabariigi President Alar Karis uusaastakõnes üle selgitusele, miks on meie pulss kõrgem kui peaks olema. Ning miks oleme rohkem väsinud, rohkem ärevamad. Jah, elame kurjuse ajastul ja see pole meie endi tekitatud. Ilmselt soovis Alar Karis hullud mõtted kiiresti südamelt ära saada, et keskenduda pigem sellele, mida me ise saame ära teha, rõhutades seda, mis on meie võimuses. Hea nõu oli soovitus eristada hirmu ja ohtu. Tõhusam otsustus- ja enesekindluse vajadus oli suunatud ilmselt valitsusele ja see on tervitatav.

Meeldivalt tuleb märkida, et Karis ei maininud maailmakurjuse esindajaid nimepidi ega arvustanud ka teisi maailmakorraldajaid. Nende nimedest on meedia liigagi pungil täis.

Olulisim kõne osa algas sõnapaariga – ühtehoidev kogukond. See algab iseolemise hakkamasaamisega ja lõpeb saabuva aasta Iseoma tantsu- ja laulupeoga. Nende vahele mahub palju. Karisele omaselt hindab ta kõrgelt haridust, mille aluseks on lugemisoskus. Et tulev aasta on raamatu aasta, siis kõlab õpetlikult tema lausutu – väikesel rahval polegi teist võimalust kui tark olla.

Kõne lõpus pani Alar Karis lausa kohustused Eesti inimestele ja seda igaühele eraldi. Julgust, leidlikkust ja uudishimu soovides tuleb muudkui aga õppida ja nutikaid ideid ettevõtlusse rakendada – nii on meil kindlam julgeolek ja parem toimetulek. Jääb üle vaid nõustuda.