Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

GARRI RAAGMAA Riigibürokraatia lohe hakib neli kuningat pulbriks (3)

Copy
Paide ordulinnuse 429kordne vähendus. Esiplaanil linnuse konvendihoone ja kastell. Kui sildadele ketid panna, oleks nende jämedus mudelil 0,2 millimeetrit.
Paide ordulinnuse 429kordne vähendus. Esiplaanil linnuse konvendihoone ja kastell. Kui sildadele ketid panna, oleks nende jämedus mudelil 0,2 millimeetrit. Foto: Dmitri Kotjuh

Neli eestlaste kuningat olla ristisõdijate tapetud 1343. aastal Paides. On see nüüd legend või päris lugu, mine sa võta kinni. Aga ilma administratsioonita, regiooni omavalitsuste ja kogukondade toetuseta on uutel portfellita regiooniministritel ikka väga vähe võimu keskvalitsuse sajapealise lohega võitlemiseks. Ehk võiks nad siis olla pigem regionaalsed müügimehed, kes aitavad tuua investoreid Tallinnast kaugemale, rääkida kohalikele välja lisaboonuseid ja kiirendada samas planeeringute kulgu, kirjutab kolumnist ja TÜ regionaalplaneerimise kaasprofessor Garri Raagmaa. 

Viimastel päevadel on meedias kütnud kirgi regionaalministri nelja piirkonnajuhi plaan. Tegelikult on see hoopis teatud mõttes koondamine: 2018. palgati maavanemate asemele 15 haldurit, kes koordineerisid planeerijaid ja arhivaare. Viimase ajani oli neid seitse ja nüüd vaid kaks. Nende nelja ametniku staatust kergitataks (kuhu täpselt veel ei tea) ja muuhulgas osaleks nad ka valitsuse istungitel.

Tasub meenutada maavanemate algusaega 1990ndate keskel, kes samuti istusid valitsuse istungitel, kuniks nad Stenbocki majja enam ei mahtunud. Nood ajasid oma maakonna asja, leppisid omavahel kokku ja ründasid nii mõnigi kord ministrite geniaalseid ideid. Maavanema kamandada oli toona aga enam kui sajapealine administratsioon. Kelle toetub uus piirkonnajuht? Kuidas saab toimuma suhtlus n-ö allapoole? Miks peaks KOVi juhid tema juttu üldse kuulama? Ja mida sellest kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele ülepea tuleneb?

Tagasi üles