Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

TIIT RIISMAA Balti suutäie seedimisega jäid venelased ajahätta – venestamine on peen töö (3)

Copy
Laulev revolutsioon.
Laulev revolutsioon. Foto: Repro

Piirideta maailmas on rahvaste sundimatu ja seetõttu ka aeglane segunemine normaalne nähtus. Magusa praelõhna peale voolab inimesi Ameerikasse kogu maailmast – nii seaduslikult kui ebaseaduslikult. Aga seal ei tunta huvi selle vastu, mis on selle segu nimi. Venestamine on hoopis peenem tegevus, kirjutab matemaatikadoktor Tiit Riismaa.

Seal peab rahvaste segu nimi olema venelane. See asjaolu seab venestamisele terve rea tingimusi. Nii nagu võib end lõhki laenata, võib end ka lõhki venestada. Venestamine vajab üsna suurt arvulist ülekaalu. Mida suurem ülekaal, seda kiiremini see protsess kulgeb. Võib arvata, et sarnase rahva venestamine toimub kiiremini kui teistsuguse rahva venestamine.

Pärast teist ilmasõda oli Nõukogude Liidule jõukohane annekteerida kogu Ida-Euroopa. Ometigi nad ei teinud seda. Sel ajal oli venelasi hinnanguliselt paar korda rohkem kui idaeurooplasi. Nii väikese arvulise ülekaalu juures oleksid nad ise hakanud lahustuma – poolastuma, slovakistuma, tšehhistuma, ungaristuma, rumeeniastuma, bulgaariastuma. Siis ei jäänudki neil muud üle kui tõmmata riigipiir vahele, upitada Ida-Euroopas võimule venemeelsed valitsused ja panna probleemi lõplik lahendamine ootelehele. Ja kui idaeurooplased siis aeg-ajalt üleaisa lööma kippusid, tuli neid piiratud väekontingendiga rahustamas käia.

Tagasi üles