JUHTKIRI ⟩ Kaksteist punkti Soomele

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Sellel korral olid soomlased kaablipurustajast laeva tulekuks valmis ja reageerisid kiiresti.
• Kõik on toimunud täpselt nii, nagu Postimees on oma varasemates juhtkirjades soovitanud.
• Meie valitsus peab saatma välja sõnumi, et kaitseme oma taristut kõigi võimalustega.

Postimees annab Soomele soorituse eest maksimumpunktid ning me ei räägi praegu Eurovisioonist, ehkki ka Eurovisiooni needuse murdsid Soome mutantkoletisteks maskeerunud bänd Lordi liikmed 2006. aastal esikohavõiduga (lauluga Hard Rock Hallelujah).

Praegune võit tundub magusamgi veel. Soomlased olid kaablipurustajate laeva naasmiseks valmistunud ning loetud tunnid peale seda, kui Eagle S oli Estlink 2 puruks kaksanud, lendasid kohale kopterid ning köisi pidi pardale laskunud eriüksuslased võtsid laeva kärmesti enda kontrolli alla.

Kiire reaktsioon oli hea kahel põhjusel. Väidetavalt jäid seetõttu terveks Balticconnectori gaasitoru ja Estlink 1, millega laeva kurss oleks peagi samuti ristunud. Kuid kindel on see, et kiire operatsiooniga saadi kätte n-ö suitsev püstol: laeva pardalt leiti erilisi luureseadmeid, mida ei peaks ühe tavalise kaubalaeva arsenalis leiduma. Lisaks avastati pardalt keegi mees, kes polnud tavapärane laevapere liige, vaid küllap pidi opereerima eriseadmetega, mis võimaldasid muuhulgas jälgida veealust elu. Ja laeval ankruketi otsas ankrut polnud.

Meie valitsus peab saatma välja sõnumi, et kaitseme oma taristut kõigi võimalustega ning hübriidrünnakutele reageeritakse jõuliselt ja süüdiolevad alused peetakse kinni.

Laev on arestitud ning teisaldatud merelt sadamasse, kus jätkuvad uurimistoimingud. See kõik on toimunud täpselt nii, nagu Postimees on oma varasemates juhtkirjades soovitanud. Filosoofilised arutelud rahvusvahelise mereõiguse üle võivad jätkuda, kuid praegusel juhul ei jäänud soomlased istuma ja pöidlaid veeretama, vaid rokkisid täiega, taas.

Laev suunati Soome rannikuvetesse ning kuna tema pahatahtlik tegevus oli tuvastatud, käivituski detailselt läbi mõeldud erioperatsioon. Me näeme, et kõik on võimalik kahe eeltingimuse olemasolul: peab olema poliitiline tahe ning sõjaline võimekus. Põhimõtteliselt sama võib öelda 1962. aastal toimunud Kuuba raketikriisi näitel, kus USA laevastik kuulutas Kuuba saare ümber mereblokaadi ning ähvardas saarele sõjamoona vedavad NSVLi laevad jõuga kinni pidada. Nagu teame ajaloost, viis Hruštšov viimaks saarelt tuumaraketid minema.

Kas Eesti saaks hakkama sama põhimõttekindla teoga nagu soomlased? Meil võib nappida sõjalist võimekust, kuid poliitilise tahte olemasolul saaksime oma võimelüngast liitlaste abiga üle. Esmane küsimus on aga, kas meil on ikkagi piisavat poliitilist tahet? Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil me ei kuulnud selgeid sõnumeid, mis võiks kaabliraiujaid (viide muistsetele vandiraiujatele ehk rannaröövlitele) heidutada. Peaminister ütles, et merevägi asub koos NATO liitlastega merealust kriitilist taristut aktiivsemalt seirama. Samuti kõnelesid valitsuse liikmed vajadusest üle vaadata rahvusvahelise mereõiguse võimalused. Nii, ja mis siis sellest johtub?

Meie valitsus peab saatma välja sõnumi, et kaitseme oma taristut kõigi võimalustega ning hübriidrünnakutele reageeritakse jõuliselt ja süüdiolevad alused peetakse kinni. Teiseks, vajalik on teha kõik võimalik Venemaa naftaveo täielikuks lõpetamiseks Läänemerel. Selle abil teenib Venemaa raha Ukraina agressiooni jätkamiseks, see on üsnagi keskkonnaohtlik tegevus ning nagu oleme nüüd veendunud, ei oska need laevad reeglitekohaselt navigeerida, vaid takerduvad kogu aeg kaablitesse ja torudesse.