LAURI VAHTRE ⟩ Üks asi, mida meil oleks olnud õppida Leninilt

Irbitis Venemaal riietati Lenini ausammas näärivanaks. Foto: Irbiti linna ühismeediakonto

Kuulus Vene revolutsionäär ja kunagi lausa prohveti seisusse tõstetud Vladimir Lenin oli suurtes asjades pimedusega löödud inimene. Kinnismõtete küüsis, kättemaksuhimuline ja õel. Ta ideed ühiskonna uutmoodi ülesehitamisest olid absurdsed, sest need ei arvestanud inimloomust. Lenin ei tundnud inimesi, ta oli katastroofiliselt vilets strateeg. Mida on tema katsetustest Venemaal õppida tänases Eestis, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).

Lenin ei mõistnud üht pisiasja – et inimest ei saa ümber teha; et inimest võib kujundada ja muuta üksnes väga piiratud määral ja sedagi väga pika aja jooksul. Kasvatada talle peale tsiviliseerituse ja heade kommete õhuke kiht, mis muide võib imekiiresti ja väga põhjalikult puruneda, nagu Vene revolutsioonide ja kodusõja ajal juhtuski, hiljem ka Saksamaal.

Kuid ta tundis siiski inimeste vahetuid motiive, puudusi ja nõrkusi ning oskas neid enda huvides ära kasutada. Ta oli hiilgav demagoog ja võis oma jutuga isegi arukatel inimestel pea segi ajada. Leninile oli antud teatavat taktikalist kavalust. Selle üheks säravamaks näiteks oli 1921. aastal käivitatud «uus majanduspoliitika», venekeelse lühendi järgi tuntud kui NEP.