URMO RAUS ⟩ Eesti riigil ei saa minna paremini kui tema kodanikel

Lennart Meri Foto: Malev Toom

Alati on kosutav kuulata president Lennart Meri Eesti taasiseseisvumisele järgnenud esimeste aastate kõnesid. Neid kõnesid kuulates olen ma ennast tabanud mõttelt, et meil on rahvana olnud õnne tunda oma ajaloos vähemalt hetkeks valgustatud monarhiat, kirjutab maalikunstnik Urmo Raus.

President Meri võis tunduda küll mõnele meist liialt kõrgetes sfäärides hõljuvana või isegi aristokraatlikult kõrgina, kuid temas olid just need isikuomadused, mis annavad ühele karismaatilisele liidrile õiguse kõnelda kogu rahva nimel, teda esindada ja anda talle ainuisikuliselt embleemiks oma näo.

President Meri kõned on justkui meie demokraatliku põhiseaduse lahtiseletused, kodanikuks olemise õppetunnid alles nõukogude mõtteviisi käes vaevlevale kodanikule. Igal iseseisvuse taastamisele järgnenud aastalõpul tegi Meri justkui kooliõpetaja Laur kokkuvõtte sellest mida oleme vahepeal õppinud, kuhu jõudnud ja kuhu teel. Küsimus, kust me tuleme ja kuhu läheme, oli kodanikuga toimunud arenguvestluse raamistik.