Ajaloolased on üsna üksmeelselt tõdenud, et Eesti ja veel mitme rahvusriigi sünd sai teoks tänu Vene tsaaririigi lagunemisele Esimese maailmasõja tulemusena. Eesti iseseisvuse sünnitunnistuseks peetakse Eesti Maapäeva Vanamatenõukogu koostatud dokumendi «Manifest kõigile Eestimaa rahvastele» avaldamist 24. veebruaril 1918. aastal. Tegelik iseseisvus saabus aga alles pärast Tartu rahulepingu sõlmimist 2. veebruaril 1920. aastal ning Eesti riigi tunnustamist Venemaa ja teiste suurriikide poolt, kirjutab majandusteadlane Ivar Raig.
Tellijale
IVAR RAIG ⟩ Tegelikult on just 24. detsember Eesti riigi taassünnipäev (1)
Eesti iseseisvuse otsustasid kaotada 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Nõukogude- Saksamaa mittekallaletungilepingu (tuntud kui Molotovi-Ribbentropi pakt, lühend MRP) koostajad ja allakirjutajad. Rahvusvahelise poliitika ja õiguse valdkonnas peetakse seda üheks ajaloo kõige saatuslikumaks lepinguks. Mõned ajaloolased, näiteks Magnus Ilmjärv, peavad seda isegi 20. sajandi kõige tähelepanuväärsemaks sündmuseks. Mõjukas Eesti ajaloo uurija Seppo Zetterberg nimetab oma Eesti ajaloo kronoloogias MRPga seoses isegi kolme kuupäeva: selle sõlmimist (23.8.1939), Hirvepargi rahvakoosolekut MRP vastu (23.8.1987) ja salaprotokollide tühistamist Moskvas (24.12.1989).