Eesti iseseisvuse otsustasid kaotada 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Nõukogude- Saksamaa mittekallaletungilepingu (tuntud kui Molotovi-Ribbentropi pakt, lühend MRP) koostajad ja allakirjutajad. Rahvusvahelise poliitika ja õiguse valdkonnas peetakse seda üheks ajaloo kõige saatuslikumaks lepinguks. Mõned ajaloolased, näiteks Magnus Ilmjärv, peavad seda isegi 20. sajandi kõige tähelepanuväärsemaks sündmuseks. Mõjukas Eesti ajaloo uurija Seppo Zetterberg nimetab oma Eesti ajaloo kronoloogias MRPga seoses isegi kolme kuupäeva: selle sõlmimist (23.8.1939), Hirvepargi rahvakoosolekut MRP vastu (23.8.1987) ja salaprotokollide tühistamist Moskvas (24.12.1989).
Selle lepingu salaprotokollide järgi jagasid Stalin ja Hitler omavahel kogu idapoolse Euroopa. Saksamaa sai endale Poola lääneosa ning Nõukogude Liidule langesid kolm Balti riiki, Ida-Poola, Soome ja Bessaraabia. Hitler asus Poolat hõivama juba 1. septembril 1939. MRP salaprotokollide sätete vaimus surus Nõukogude Liit Eestile peale vastastikuse abistamise, rahvasuus baaside lepingu. 1940. aasta juunis sisenesid täiendavad punaväed Eestisse ning likvideerisid vägivaldselt Eesti riigi võimuinstitutsioonid. Selliselt sai MRP lepingu salaprotokollidest Eesti riigi surmatunnistus.