Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

IVAR RAIG Tegelikult on just 24. detsember Eesti riigi taassünnipäev (1)

Copy
August 1991: augustiputši lõppmäng. Vanameelsete kommunistide riigipöördekatse ebaõnnestumise järel Krimmist koduarestist pääsenud Nõukogude Liidu liider Mihhail Gorbatšov hoiab 23. augustil 1991 Venemaa parlamendis esinedes käes märkmeid, mille talle on just ulatanud Vene president Boriss Jeltsin. Putši järel lahkus Gorbatšov kommunistliku partei juhi kohalt, partei tegevus Venemaal peatati.
August 1991: augustiputši lõppmäng. Vanameelsete kommunistide riigipöördekatse ebaõnnestumise järel Krimmist koduarestist pääsenud Nõukogude Liidu liider Mihhail Gorbatšov hoiab 23. augustil 1991 Venemaa parlamendis esinedes käes märkmeid, mille talle on just ulatanud Vene president Boriss Jeltsin. Putši järel lahkus Gorbatšov kommunistliku partei juhi kohalt, partei tegevus Venemaal peatati. Foto: Boriss Jurtšenko / AP / Scanpix

Ajaloolased on üsna üksmeelselt tõdenud, et Eesti ja veel mitme rahvusriigi sünd sai teoks tänu Vene tsaaririigi lagunemisele Esimese maailmasõja tulemusena. Eesti iseseisvuse sünnitunnistuseks peetakse Eesti Maapäeva Vanamatenõukogu koostatud dokumendi «Manifest kõigile Eestimaa rahvastele» avaldamist 24. veebruaril 1918. aastal. Tegelik iseseisvus saabus aga alles pärast Tartu rahulepingu sõlmimist 2. veebruaril 1920. aastal ning Eesti riigi tunnustamist Venemaa ja teiste suurriikide poolt, kirjutab majandusteadlane Ivar Raig.

Eesti iseseisvuse otsustasid kaotada 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Nõukogude- Saksamaa mittekallaletungilepingu (tuntud kui Molotovi-Ribbentropi pakt, lühend MRP) koostajad ja allakirjutajad. Rahvusvahelise poliitika ja õiguse valdkonnas peetakse seda üheks ajaloo kõige saatuslikumaks lepinguks. Mõned ajaloolased, näiteks Magnus Ilmjärv, peavad seda isegi 20. sajandi kõige tähelepanuväärsemaks sündmuseks. Mõjukas Eesti ajaloo uurija Seppo Zetterberg nimetab oma Eesti ajaloo kronoloogias MRPga seoses isegi kolme kuupäeva: selle sõlmimist (23.8.1939), Hirvepargi rahvakoosolekut MRP vastu (23.8.1987) ja salaprotokollide tühistamist Moskvas (24.12.1989). 

Selle lepingu salaprotokollide järgi jagasid Stalin ja Hitler omavahel kogu idapoolse Euroopa. Saksamaa sai endale Poola lääneosa ning Nõukogude Liidule langesid kolm Balti riiki, Ida-Poola, Soome ja Bessaraabia. Hitler asus Poolat hõivama juba 1. septembril 1939. MRP salaprotokollide sätete vaimus surus Nõukogude Liit Eestile peale vastastikuse abistamise, rahvasuus baaside lepingu. 1940. aasta juunis sisenesid täiendavad punaväed Eestisse ning likvideerisid vägivaldselt Eesti riigi võimuinstitutsioonid. Selliselt sai MRP lepingu salaprotokollidest Eesti riigi surmatunnistus.

Tagasi üles