JÜRI SEILENTHAL ⟩ Kaubanduslepe on alati mõlemale poolele kasulik

Jüri Seilenthal Foto: Madis Veltman

Mercosur on meile kultuuriliselt ja tarbimisharjumustelt lähedasem turg kui need, kuhu oleme viimasel kümnendil vaadanud, kirjutab välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika osakonna peadirektor Jüri Seilenthal.

14. detsembri Postimehes on põllumajandus-kaubanduskoja esinaine Kerli Ats esitanud kriitilise vaate ELi-Mercosuri (Mercosur on Argentina, Boliivia, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay vaheline majanduslik ning poliitiline liit – toim) kaubanduslepingule, mh toetudes Euroopa põllumajandustootjate ja ühistute katuseorganisatsioon Copa-Cogeca 31. oktoobri seisukohtadele. Eesti-poolse ELi kaubanduspoliitika komitee (TPC) täisliikmena võtan esitatud väited ümber lükata.

On tõsi, et ELi-Mercosuri leping on üks kauem läbi räägitud lepinguid, kus esialgsele kokkuleppele (peale mitut pausi paari kümnendi jooksul) jõuti 2019. aastal. Samas ei kirjelda läbirääkimisprotsessi pikkus kuidagi lepingu kvaliteeti. Ilmselt 2019. aasta tekstiversioonile esitatu tuginebki, sest poliitilise kokkuleppe muudatustes (2019. aastal kokku lepitusse) saavutas EL partneritega 6. detsembril 2024 (just nimelt selleks, et kohandada varem kokku lepitud sätteid vahepeal toimunud arengutega) ning liikmesriikidega jagati lõplikke tekste 9. detsembril (need on ka nüüdseks avalikud ja peagi valmib ka eestikeelne tõlge). Seega on võimatu, et Euroopa katusorganisatsiooni seisukoht põhineks praegusel kokkuleppel, samuti on vähetõenäoline, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oleks paari päevaga jõudnud muutusi sügavuti analüüsida varasema seisukoha valguses. Puudutan mõnd esitatud põhiargumenti, sest küllap saame neid küsimusi lähikuudel veel korduvalt arutada.