JUHTKIRI ⟩ Meie enda jõuluime

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Jõulud on aeg olla koos oma lähedastega.
• Ärgem laskem maailma kurjust jõuluajal enda pähe.
• Lastele peab säilima jõuluime.

Jõulud tulevad tänavu ebakindlast maailmast ümbritsetuna, seda rohkem peame me enda sisse vaatama, leidmaks rõõmsaid momente, mis ju ka jõuluaega iseloomustavad.

Igaüks, kes vähegi viitsib end uudistega kursis hoida, haarab peast, kui mõtleb küsimusele, kas enam hullemaks minna ei saa. Maailm – nii siin kui ka piiri taga – on täis kõikvõimalikke prohveteid, kes igasugust apokalüpsist kuulutavad.

Aga siin on lihtne nipp, kuidas olukorraga toime tulla. Visake jõuluajaks hull maailm oma peast välja ja keskenduge lähedastele. Tänapäeva jõulud on enamasti eemaldunud oma esialgsest religioossest tähendusest, milleks oli Jeesus Kristuse sünnipäev. Vaevalt et kõik jõululised sellest faktist teadlikud on. Ent võibolla polegi see nii oluline – oluline on olla koos oma lähedastega ja neile rõõmu valmistada. Mõnel juhul polegi suurt vajadust kingi järele, piisab lähedaste nägemisest ja nendega rääkimisest.

Ei maksa unustada sedagi, et paljudel peredel on jõulud ainuke aeg, kus omavahel kokku saadakse. Mitmed eestlased elavad või õpivad nüüd välismaal ja ehkki telekommunikatsioonivahendid annavad võimaluse nendega ka näost näkku suhelda, on elava inimesega kokkusaamine samas ruumis ikkagi etem. Paljud vanemad pingutavad kõvasti, et oma võsukesi jõulude ajal vastu võtta. Tundkem siis sellest rõõmu ja hinnakem nende tööd.

Muidugi on jõulud ka raha teenimise aeg. Pidevalt on kurdetud jõulude kommertsialiseerumise üle, kui kaubanduskeskuste ettevalmistused jõuluajaks algavad juba mitu kuud enne jõuluaega. Aga mis siis sellest – keegi ei käsi jõulukinke osta. Pealegi, kui jõulud annavad võimaluse suurenenud tarbimisega meie kiratsevat majandust turgutada, mis saab olla selle vastu. Ka pole ju paha, kui mõned kodanikud jõuluvana kehastades veidi lisaraha teenivad.

Lastele aga pole võibolla nii tähtis kingimäe kokkuajamine kui jõuluime tunne. Et jõuluvana ja päkapikud on päris ja nemad on hästi käitudes ikka kingi väärilised.

Lastele aga pole võibolla nii tähtis kingimäe kokkuajamine kui jõuluime tunne. Et jõuluvana ja päkapikud on päris ja nemad on hästi käitudes ikka kingi väärilised. Märgakem, et jõulud sisaldavad siin ka pedagoogilist aspekti. Jõuluvana vits ei kuulu küll vist tänapäeva pedagoogikaga hästi kokku, aga jõuluime ei saagi endas sisaldada vaid salmikeste ettevuristamist ja kingiga koha peale naasmist.

Ning viimaks – jõulutoidud. Postimees oskab vaid soovitada: pidage piiri nii söömise kui ka joomisega. Jõulud ei tähenda söömisvõistlust ja pigem võiks jõululaud näha välja niimoodi, kus kõik toidud ka ära süüakse. Meil on ka peresid ja inimesi, kes ei saa lubada endale ei lihamägesid ega rosoljehunnikuid. Aga jõuluime võiks saabuda ka nende keskele.

Vaevalt oskas keegi umbes 2000 aastat tagasi aimata, et jõuluaeg läänemaailmas näeb välja just selline. Ja vaevalt oskab keegi öelda, missugused on jõulud veel 2000 aasta pärast. Ent peaasi, et säiliks jõuluime. Postimees soovib kõigile head jõuluaega ning rõõmsaid hetki koos lähedastega!