Juba enne Ukraina täiemahulise sõja puhkemist 2022. aastal hoiatasid mitmed, et Vene propagandakanalite keelustamine Eestis oleks kui sõelaga vee kandmine, sest kaabeltelevisioonist kadunud kanalite asemel leitakse muid vahendeid nende vaatamiseks. Kuid see ei tähenda, et tegema ei peaks mitte midagi.
Kõigepealt tuleb üle korrata, et Vene propagandakanalid pole mingi ajakirjandus. Neid kontrollib Kreml ja nad tegutsevad igasuguse ajakirjanduseetika vastaselt, propageerides ukrainlaste ja teistegi tapmist. Näiteks tuumarelvaga ähvardamine ei kuulu ainult Venemaa juhi Vladimir Putini ampluaasse, vaid seesuguseid ideid leidub ka Vene telekanaleil.
Postimees kirjutab oma artiklis, kuidas paljud kasutavad keelustatud Vene telekanalitele ligipääsemiseks IPTVd ehk internetiprotokolli kaudu televiisorit. See tekitab küsimuse, kas tuleks midagi ette võtta ka populaarsete saitidega, kust on samuti leitav Kremli propaganda. Ning nendega, kes pakuvad Kremli propagandakanalitele juurdepääsu Eestis.
Samas on uuringud näidanud, et Vene propagandakanalite piiramisel on olnud mõju. Umbes aasta tagasi kirjutas näiteks vabatahtlikest koosnev, Vene infosõjaga tegelev Propastop, et 2022. aasta oktoobris avaldatud uuring näitas, kuidas piirangud vähendasid veebiliiklust Kremli propagandakanalile RT 75 protsenti. See oli üleeuroopaline uuring, kuid ka Postimehe artiklist on leitav tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) viide, mille järgi pidas 2022. aasta jaanuari lõpus 36 protsenti mitte-eestlastest Venemaa telekanaleid oluliseks, siis tänaseks on see osakaal langenud.
Ajal, mil Venemaa kavatseb korraldada – ja on seda juba teinud – Ukrainat toetavates riikides, sh Eestis, mitmesuguseid sabotaažiakte, on selge, et Eesti riik peab end tugevamini kehtestama.