Ilkkarose lend

Ilkka Kanerva Foto: A.Peegel

Soome peale mõeldes ei ole korruptsioon esimene asi, mis pähe tuleb. Kaugel sellest. Transparency Internationali (TI) viimase indeksi kohaselt tajutakse maailmas korruptsiooni vähem vaid Uus-Meremaal. 2000. aastal oli Soome TI edetabelis maailmas esikohal ja seda lausa maksimumpunktidega – sisuliselt korruptsioonivaba maa.

Muidugi ei ole maailmas olemas ühtki täiesti korruptsioonivaba ühiskonda. Ning Soome pole siin mingi erand, isegi kui statistika järgi on tegemist selles osas maailma parima riigiga.

Ilmeka tõestuse sellest andis 2008. aastal lahvatanud erakondade rahastamise skandaal, mis tõmbas maha loori, mis aastakümneid põhjanaabrite poliitika telgitaguseid kattis.

Kõiki suurerakondi räsinud skandaal, mille laineharjal tõusid esile Põlissoomlased ja mis sundis peaminister Matti Vanhaneni ameti maha panema, põhjustas järjekordse poliitilise maavärina sel nädalal, kui Helsingi ringkonnakohus mõistis pistise võtmise eest 15 kuuks tingimisi vangi endise välisministri ja praeguse parlamendiliikme Ilkka Kanerva.

Kanerva mõisteti süüdi selle eest, et ta lubas kolmel ärimehel kinni maksta oma 60. sünnipäeva peo kulud ja võttis neilt ka annetusi oma valimiskampaania heaks, kokku enam kui 47 000 euro eest. Iseenesest ei ole selles midagi ebaseaduslikku.

Ent ärimehed soovisid Päris-Soome maakonda ehitada kaubanduskeskusi ja Kanerva kui selle maakonna valdade liidu esimees võis mõjutada ehitusprojektide saatust. (Ühtlasi võtsid ärimehed selle raha oma ettevõttest, mis oli pankroti veerel, kaks neist mõisteti selle eest aastateks reaalselt vangi.)

See, kas Kanerva ärimeestele vastu tuli või mitte, polnud kohtu hinnangul üldse oluline. Süüdimõistvaks otsuseks piisas sellest, et ta võttis vastu raha, millega – nagu ta ilmselgelt pidi aimama – soovisid ärimehed temalt saada vastuteenet.

Kanerva ei saa aru, miks teda nii karmilt karistati. «Tundub, nagu oleks inimeselt tiivad ära lõigatud,» ütles ta otsuse väljakuulutamise järel. Ta on siiani seisukohal, et pole midagi valesti teinud, ja kavatseb otsuse edasi kaevata.

Siiski tähendab ringkonnakohtu otsus Soome poliitikas ja korruptsiooni tajumises selget pretsedenti, usuvad mitmed kommentaatorid. TI Soome haru juht Pentti Mäkinen ütles, et otsus ilmselt kahjustab Soome kui vähese korruptsiooniga maa mainet, kuid rajab teed helgemale tulevikule, kus poliitika ja äri vahel pikka aega ähmasena püsinud piirid saavad selgemaks.

Helsingin Sanomate poliitikatoimetuse juht Marko Junkkari juhtis tähelepanu värskele uurimusele, mille kohaselt peab 60 protsenti soomlastest riigis enim levinud korruptsioonivormiks «hyvä veli» võrgustikku – Eestiski levinud tava tuttavaid ja sõpru paremale järjele aidata, heale töökohale sokutada, järjekorras ettepoole lubada. Huvitav, kas enamik eestlastest peab ka sellist «abistamist» korruptsiooniks?

Kanerva-otsus näitab, et vähemalt Soome poliitikud enam vana malli järgi käituda ei saa. Nad peavad olema edaspidi ettevaatlikumad sellega, kellelt ja kuidas nad raha saavad. Mis on sobiv ja mis mitte.

Ilkka Kanerva istub aga Eduskuntas edasi. Otsuse kohaselt tegi ta oma pättusi kohaliku poliitiku, mitte välisministri või parlamendiliikmena. Kuigi ta on oma karjääri ajal kõndinud ühest skandaalist teise, valisid Päris-Soome valijad ta ligi 8000 häälega mullu kümnendat korda parlamenti. Sel korral tal tiivad enam tõenäoliselt tagasi ei kasva.