Andi Hektor ⟩ Kuidas hajutada kahtlast «udu» meie kaitsehangete ümber?

Andi Hektor Foto: Sille Annuk

Eesti kaitseinvesteeringud peavad olema vabad korruptsioonist ning nõtked innovatsiooniks, kirjutab füüsik Andi Hektor.

Eesti kaitsekulutused ja -investeeringud teevad suure hüppe üles. Riigieelarve strateegiast loeme, et Eesti kaitsevõimesse kulub nelja aasta jooksul 5,6 miljardit eurot, sellest pool varustuse ostmiseks, veerand laskemoonale. 100 miljonit eurot kulub Ukraina toetamiseks, mis tuleb Eesti ettevõtetelt. Majanduskasvu plaan 2025 näeb ette, et 100 miljonit eurot investeerib riik SmartCapi hallatavasse kaitsetööstuse fondi.

Need on Eesti kontekstis suured arvud, kui mõelda sellele, et riigihangete aastane kogumaht küünib üle viie miljardi euro. Sõjandus on kahjuks läbi sajandite olnud üks innovatsiooni vedajaid. Teisalt, kuna riigikaitse nõuab teatud salastatust, siis tõstab see paratamatult ka korruptsiooniriski. Lisaks, kaitsekulude kiire tõus ja täiesti uute relvasüsteemide turule tulek paneb hankijad veelgi suurema surve alla. Eesti väiksusest tulenevalt on riskikohaks ka inimeste väike arv, kõik-tunnevad-kõiki sündroom ja piiratud kompetentsid. Korruptsioon kipub ikka õitsema seal, kus kompetentsi napib, vajaka jääb süvenemisest ja käiakse liiga palju koos saunas.