IGOR TARO ⟩ Miks on roostetav autoraibe saanud Isamaa pühaks lehmaks?

Romud on Eestis suur probleem. Foto: Kristjan Teedema

Jäätmeseaduse muutmise vaidlustamisega põhiseaduslikkuse argumendiga kolistab Isamaa populismiämbrit nii kõvasti, et see peaks hakkama nende endi valijate kõrvadele. Kaitstes romuomanike «püha» õigust jätta oma mädanev vara suvalisse kohta vedelema, on nad unustanud sadade tuhandete ausate maaomanike õigused, kes ei soovi võõraid autoraipeid oma territooriumil edaspidi taluda, kirjutab riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro (Eesti 200).

Riigikogus vastu võetud jäätmeseaduse ja teiste seaduste muudatused tegelevad tõsise keskkonnaprobleemiga, milleks on kogu iseseisvusaja jooksul Eestimaad reostanud, kasutusest väljas, segaste omandisuhetega ning ebaseaduslikult lahti võetud autovrakid. Liiklusregistris on üle 654 000 aktiivses kasutuses sõiduki ning lisaks sellele ligi 220 000 peatatud registrikandega sõidukit, mille saatuse ega seisukorra kohta pole enam vettpidavaid andmeid. Eesti 200 on eelnõu saamist seaduseks toetanud, kuna see tegeleb pikaajaliselt kuhjunud probleemi lahendamisega ning tagab pikas plaanis autoromude vaba elukeskkonna.

Nii linnapildis kui külavahel roostetavatest autoromudest lähtuv keskkonnaprobleem on tekkinud sellest, et segase omandisuhtega, olematu registrikandega või mittekomplektset sõidukit pole olnud seni võimalik seaduslikult jäätmena käidelda. Autoromu võis olla puudujäävate osadega, registrijärgne omanik ei pruugi olla enam ammu kursis aastate eest võõrandatud ja ümbervormistamata jäetud sõiduki saatusega ning samuti ei pruugi autoromuga kinnistu ostjal olnud võimalik sõidukijäänuste omanikku enam tuvastada. Tulemuseks olid pikka aega reostatud kuuri- ja garaažitagused, mille risu ei saanud isegi vanametalli viia.