Raul Eamets ⟩ Tallinn rebib vaikselt, aga kindlalt eest ära

Raul Eamets. Foto: Tairo Lutter/Postimees

Tallinna ja Harjumaa suur edumaa ülejäänud Eesti piirkondade ees tekitab olukorra, kus Eesti ei saa enam regionaaltoetusi, sest Tallinna piirkonna elatustase tõstab Eesti keskmist näitajat, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) arvutamine on keeruline ülesanne, kuna selle mõõtmiseks on kolm meetodit: sissetulekute järgi, kulude järgi ja lisandväärtuse meetodil. Lõpuks peab statistikaamet kõik kolm meetodit kokku viima, et saada üks lõplik arv. Seetõttu avaldatakse jooksva aasta SKT kokkuvõtted alles järgmise aasta augustis. Näiteks 2023. aasta SKT lõplikud tulemused avalikustati 2024. aasta augustis. Seejärel arvutatakse maakondade SKTd, mis võtab samuti aega, mistõttu tulid 2023. aasta regionaalsed SKT tulemused avalikkuse ette alles nüüd, detsembris. Kuidas läheb meie maakondadel? Tulemused on huvitavad, paraku mitte üllatavad.

Kui võrrelda Tallinna SKTd inimese kohta, siis see moodustab 151,3 protsenti Eesti keskmisest, samas kui Põlva maakonnas oli näitaja 51,5 protsenti Eesti keskmisest. Rahalises väljenduses oli SKT Tallinnas inimese kohta 42 845 eurot, Põlva maakonnas 14 594 eurot ning Eesti keskmine 28 311 eurot inimese kohta. Sisuliselt on pealinna piirkond kolm korda jõukam kui Põlva maakond. Samas tuleb arvestada, et 49 protsenti Eesti SKTst luuakse Tallinna linnas ning koos Harju maakonnaga moodustab see 61 protsenti kogu Eesti SKTst. Majandus on koondunud Põhja-Eestisse, täpsemalt Loode-Eestisse – see on reaalsus.