HANNES SARV ⟩ Kui võim nõuab teadlastelt üheainsa tõe kuulutamist

President Kersti Kaljulaid. Foto: Mihkel Maripuu

Kersti Kaljulaid sarjas rahvusvahelisel polaarkonverentsil Eesti teadlasi, sest kliimamuutustest rääkides ei ole nood üles näidanud piisaval määral ideoloogilist aktivismi ainutõe sõnumi edastamisel. Kaljulaidi survestav sõnum paljastab aga pesuehtsa lõssenkismi, mida ühiskondlik võim juba ammu teadlastelt paljudes küsimustes nõuab, kogu oma eheduses, kirjutab portaali Vabadused.ee toimetaja Hannes Sarv.

Mis on ühiskondlik võim? Sellist võimu omavad näiteks meediamajad, kes elanikkonna arvamust kujundavad. Delfi näiteks ei varjagi oma sarjavat suhtumist teadlaste vastu, kes julgevad mõne teema puhul ühtainsat tõde kritiseerida. Delfis on avatud lausa eraldi nn roheportaal, mille peamine eesmärk näibki olevat kliimaaktivism ehk ühes olulises teadusvaldkonnas ühe ja ainsa narratiivi levitamine ning selle kriitikute nahutamine.

Eriti tuliselt võideldakse Delfis Martin Durkini dokumentaalfilmi «Kliimafilm: külm tõde» vastu. Selle kohta avaldati juba kevadel, kui film välja tuli, omapärane faktikontrolliks nimetatud kirjatükk. Seda lähemalt uurides leiab küll kiiresti, et see polegi tegelikult niivõrd faktikontroll kui eriarvamus. Ehk kogu lugu seisneb selles, et üks teadlane esitab väite ja teine vastuväite. Faktikontroll aga omakorda valib ühe neist, nimetab tema väite faktiks ja teise oma mittefaktiks ehk valeinfoks. Ning lihtsa liigutusega, midagi tegelikult kontrollimata, kuulutatakse filmis üles astuvate teadlaste väited, kelle seas mitmed maailma oma ala tipud ja ka Nobeli preemia laureaat füüsikas, tühiseks ja tühistatuks.