JUHTKIRI ⟩ Üks president korraga

Päeva karikatuur, 16. detsember. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Esmaspäeval, 16. detsembril saab läbi Gruusia presidendi Salome Zurabišvili mandaat. Ta keeldub aga ametist lahkumast. Tema kinnitusel parlamendivalimisi võltsiti, mistõttu on tema Gruusia ainus demokraatlik ja legitiimne institutsioon ega saa enne uusi ja vabu valimisi lahkuda.

Miljardär Bidzina Ivanišvili ohjatav võimupartei Gruusia Unistus ei ole lasknud end sellest jutust aga segada ja valis valimiskogus esimeses voorus 224 häälega järgmiseks presidendiks partei Rahva Võim liikme, 53-aastase endise jalgpalluri Mihheil Kavelašvili. Tema oli ka ainus kandidaat. Opositsioon nendel valimistel ei osalenud ega tunnusta neid.

Gruusia poliitiline olukord muutus pingeliseks pärast oktoobris toimunud parlamendivalimisi, millel Gruusia Unistus võitis ootamatult palju hääli. Opositsioon kuulutas kohe, et valimisi võltsiti, kuid pole suuremahulist valimistulemuste moonutamist seni tõestada suutnud. Kõikvõimalikke rikkumisi esines siiski ilmselt hulgaliselt.

Kui peaminister Irakli Kobahhidze novembris veel teatas, et Gruusia peatab liitumiskõnelemised Euroopa Liiduga kuni 2028. aastani, puhkesid ulatuslikud rahvarahutused, mida valitsus on toorelt maha surunud. Valimistel lubasid kõik jõud lähenemist Euroopale.

Zurabišvili kinnitusel toimusid tema järeltulija valimised ebaseaduslikult, sest valimiskogus osalesid parlamendiliikmed, kes said oma kohad valimiste võltsimise abil.

Eesti välisministeerium on juba varem kehtestanud Eestisse sissesõidukeelu 11 Gruusia ametiisikule ja lisas pühapäeval sellesse nimekirja veel 14 Gruusia ametiisikut ja kohtunikku, nende seas ka peaminister Kobahhidze.

Homme peaks siis Kavelašvili ametisse asuma, kuid pole selge, mis saab senisest presidendist. Zurabišvili kinnitusel toimusid tema järeltulija valimised ebaseaduslikult, sest valimiskogus osalesid parlamendiliikmed, kes said oma kohad valimiste võltsimise abil. Ta nõuab uute parlamendivalimiste korraldamist, mille abil saaks taastada põhisseadusliku korra.

Tema valikud pole lihtsad. Kui president Zurabišvili vabatahtlikult presidendilossist lahkub, tähendab see opositsiooni alla andmist. Kui ta aga ei lahku, siis võib valitsus ta jõuga välja tõsta. See tooks ilmselt kaasa olukorra edasise teravnemise.

Kõige kindlam viis pingete lahendamiseks oleks korraldada Gruusias uued parlamendivalimised, millel osaleks rahvusvahelised vaatlejad. Igal juhul on selge, et eelmised valimised ei vastanud läänelikele demokraatiastandarditele ka siis, kui opositsiooni väidetud laiaulatuslikku ja süsteemset võltsimist siiski ei toimunud. Kui Gruusia valitsus jätkab oma senist poliitikat, tähendab see liikumist autoritaarsuse suunas ja kaugemale Euroopast.