ENN ERNITS ⟩ Miks Jogentaga pole hea nimi?

Puškini kooli uueks nimeks saab Tartu Jogentaga kool, mis on tähtis osa eestikeelsele haridusele üleminekust. Foto: Sille Annuk

Tartu Aleksander Puškini koolile pandud uue nimega Tartu Jogentaga kool ei olda rahul. Leitakse, et seda olevat raske käänata (kas Jogentakka või Jogentaha) ja sõnaosale -taga võivat tekkida negatiivne konnotatsioon ehk tundmustähendus «linnast väljaheidetud koht», kirjutab emeriitdotsent Enn Ernits.

Bologna ülikooli tartlasest tudengi Ivan Kleštšini sõnutsi on Jogentaga nimi võõras nii eestlastele kui ka venelastele. Viimati öeldu on sulatõsi. Siinkohal võiks korrata Oskar Lutsu «Kevadest» loetud köstri sõnu, kui ristimisel taheti lapsele panna nimeks Kolumbus Krisostomus: «[See] on väga vana ja võõras nimi, mis nüüd enam kuskil tarvitusel ei ole. Kui te valiksite vahest mõne teise …»

Jogentaga võib põhjustada väära seost ka oma arhailise keelevormi poolest. Kohanimi pärineb ladinakeelsest Henriku Liivimaa kroonikast, kus ta esineb 1220. aasta sündmuste kirjelduses kujul Iogentagana. Nimetatu on Tartu raekoja poolt vaadatuna üle Emajõe jääva väikese muinasmaakonna nimi. Ajaloolased kasutatavad kirjakuju Jogentagana, sest Henriku ajal j-tähte ei tuntud. Muus osas jäeti nimi muutmata. Kroonika tõlkija Enn Tarveli sõnul toimiti nõnda sellepärast, et ei teata, kuidas see oleks kõlanud praegusel ajal, võimalik, et kujul Jõenda.