Anu Realo ⟩ Totaalne usaldamatus või pimesi usaldamine – on ka kolmas ja õigem variant

Anu Realo. Foto: Maris Krünvald, Eesti teaduste akadeemia pildipank

Vastastikune usaldus paneb ühiskonna paremini toimima, kuid hoiduda tuleb pimesi usaldamise eest, kirjutab akadeemik ja Warwicki ülikooli professor Anu Realo.

Usaldusest ja selle kasulikkusest nii inimestele kui ühiskondadele on palju kirjutatud. Riigid, kus inimesed üksteist rohkem usaldavad, on enamasti demokraatlikumad, tõhusama riigivalitsemisega ja majanduslikult paremal järjel. Inimesed neis riikides on sageli õnnelikumad ja eluga rohkem rahul. Isegi kui pole selge, kas kõrge usaldus on pigem põhjus või tagajärg, näib see olevat midagi head ja ihaldusväärset, mis soodustab koostööd ja ühiskonnaelu toimimist.

Usaldusel on aga kaks nägu, nagu seda Harvardi Ülikooli professor Pippa Norris oma raamatus «Skeptilisuse kiituseks: usalda, aga kontrolli» (2022) kirjutab. Usalduse tumedam pool on naiivne usaldus, mida kasutavad teiste seas ära kõikvõimalikud libaravitsejad, õhumüüjad, armukelmid ja pangapetturid. Kõigi nende pimesi usaldamine võib lõppeda kui mitte täieliku katastroofi, siis paraja pettumusega igal juhul.