JUHTKIRI ⟩ Sobiv auto peaministrile

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Seadust ei tohi muuta ühe inimese järgi.
• Riigisekretäri kvalifikatsiooninõuete muutmine pole hea idee.
• Keit Kasemetsale võiks leida muu ametikoha.

Eesti automüüjaid pahandas 2005. aastal Tartu Ülikooli rektori uue auto riigihange. Selle järgi pidi uus ametiauto olema neljarattaveoga ja vähemalt 210-hobujõulise mootoriga. Valikukriteeriumiks oli odavaim hind. Odavaim niisugune Eestis müüdav auto oli Volvo S80 2,5T AWD, mistõttu valik oli ette selge.

Kakskümmend aastat hiljem ajalugu kordub: riigikogu on seadust muutnud, et riigisekretäri ametikohale oleks võimalik kandideerida ka juriidilise kõrghariduseta. Poliitikavaatlejate hinnangul saab see tähendada üksnes üht: endine kliimaminister Kristen Michal toob peaministrina sellesse ametisse oma lähedase liitlase Keit Kasemetsa, kes on praegu kliimaministeeriumi kantsler.

Seadusemuudatuse seletuskiri ütleb, et riigisekretäri roll ei eelda teadmisi mitte üksnes õigusalalt, vaid samuti halduse, juhtimise ja poliitika valdkonnast. See sobiks hästi Kasemetsa profiiliga, kes on politoloogiamagister ja kellel puudub juriidiline kõrgharidus.

Postimehe meelest on samm halb kahel põhjusel. Esiteks, Eesti Vabariigi ühe tippteenistuja ametisse määramisel peaks olema otsustav isiku pädevus, mitte tema isiklikud suhted. Teiseks, ametikoha nõudeid pole õige painutada meelepärase kandidaadi järgi, sest need nõuded pole Eesti Vabariigi alguses enam kui kolmkümmend aastat tagasi sündinud kellegi suvast, vaid riigisekretäri rollist tulenevalt.

Kindlasti kuuleme lähiajal kiidulaulu Keit Kasemetsa pädevusele ja oskustele, mis tähendab, et nii geniaalse inimese palkamiseks pole siiski patt muuta olemasolevat seadust ja toimivat traditsiooni. Kuid kas tegemist on ikkagi parima mehega isegi olemasolevas ametis? Tema veetud kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine on käinud üle kivide ja kändude ning sellega pole rahul ei tööstuse esindajad ega looduskaitsjad.

Riigisekretäri ametikoha nõudeid pole õige painutada meelepärase kandidaadi järgi, sest need nõuded pole kolmkümmend aastat tagasi sündinud kellegi suvast.

Võib mõista, et peaministri jaoks on oluline Kasemetsa lojaalsus ja efektiivne abi, mida ta  üllatuslikult viimaste koalitsioonikõneluste ajal osutas. Kuid kas selle eest poleks siiski õige anda mõnda muud ametit, mitte üht prominentseimat avaliku teenistuse kohta, mille täitja peaks traditsiooniliselt olema apoliitiline?

Meenutame, et riigisekretär on riigikantselei juht. Ta peab jälgima, et valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja teiste seadustega, seda kontrollides annab ta kaasallkirja valitsuse määrustele, korraldustele ja protokollidele. Järelikult peab ta hästi orienteeruma õigusmaastikul. Väide, et juurahariduseta riigisekretär võiks oma töös tugineda vastava valdkonna spetsialistide eeltööle, võiks olla võrreldav olukorraga, kus bussijuhil juhiluba ei ole, kuid ta ütleb tegelikult bussi juhtivale inimesele, kuhu buss sõitma peaks. Vastasel korral oleks ta lihtsalt sotsiaalset ametikohta täitev reisisaatja.

Niisugune muudatus ei sobiks heade riigivalitsemise põhimõtetega, mille üle muuhulgas peaks riigisekretär isegi valvama.