URMAS REINSALU ⟩ Valitsuse maksukalender 2025 – üle miljardi euro Eesti inimeste taskust

Urmas Reinsalu Foto: Madis Veltman

Eile oli Eestis Must Maksukolmapäev. Valitsus surus riigikogus läbi rea uusi maksutõuse ja neid jõustava 2025. aasta riigieelarve, kirjutab riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa).

Selle tegevuse tulemusel halvenevad Eesti majanduse väljavaated majanduslangusest väljumiseks ning rahandusministeeriumi enda hinnangul on inimeste tegelik ostujõud järgmisel aastal madalam.

Milline on Reformierakonna valitsuse maksuaasta kalender 2025?

1. jaanuar – tulumaksu tõus 2 protsenti;

1. jaanuar – ajalehtede käibemaksu tõus;

1. jaanuar – majutusasutuste käibemaksu tõus;

15. veebruar – saadetakse automaksu arved;

1. mai – elektriaktsiisi tõus 45 protsenti;

1. mai – diislikütuse aktsiisi tõus 7 protsenti;

1. mai – maagaasi aktsiisi tõus 18 protsenti;

1. juuli – käibemaksu tõus 2 protsenti;

1. juuli – bensiini aktsiisi tõus 5 protsenti;

1. juuli – alkoholi aktsiisi tõus 5 protsenti;

1. oktoober – tuleb täies mahus tasuda tõusnud maamaks.

Kokku maksavad Eesti inimesed ja ettevõtted uusi makse ja koormisi üle miljardi euro.

Valitsemiskulud tegelikult eelarves võrreldes 2024. aastaga ei kahane. Kahetsusväärselt on järgmisel aasta eelarves 96 miljoni euro võrra väiksem ka kulu kaitseotstarbelisele erivarustusele – selle eelarve rea alt soetatakse laskemoona.

Maksutõusude kõikehõlmavust iseloomustab see, et ka uued maksutõusud maksustatakse anekdootlikult maksutõusudega: nii näiteks elektriaktsiisi tõus maksustatakse täiendavalt käibemaksu tõusuga. Maksutõusude tulemusel kallinevad hinnad järgmisel aastal viis protsenti. Maksu- ja hinnatõusude kombinatsioon lööb kõige valusamalt suhteliselt väiksema sissetulekuga inimesi.

Hiljuti teatas Ericsson 155 miljonieurose tööstusinvesteeringu ärajätmisest Eestisse. Valitsus reageeris uudisega, et ministeeriumi palgatakse neli uut majanduskasvu volinikku. Tegelikult ootavad ettevõtjad hoopis seda, et neid uute maksutõusude ja bürokraatiaga rahule jäetaks.

Maksutõusude kõikehõlmavust iseloomustab see, et ka uued maksutõusud maksustatakse anekdootlikult maksutõusudega

Isamaa esitas eelarvele oma alternatiivse ettepaneku, millega oleks lähiaastate rahandust planeeritud rahanduslikult vastutustundlikult, kuid ilma maksutõusudeta. Võimuliit ei pannud seda ettepanekut isegi mitte hääletusele.

Valitsuse põhieesmärk on leida lähiaastate lõikes kate röögatule Reformierakonna maksuküüru projektile – selle kulu eelarvele on aastail 2026–2028 ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Selle kinnisidee nimel destabiliseeritakse kogu ühiskonda.

Valitsuse poliitikal on Eesti majanduse väljavaadetele ja inimeste elatustasemele paraku halvendav mõju.

Kahjuks ei arvestatud ka Isamaa ettepanekuid täiendavateks riigikaitse eraldisteks.