HENRI ZEIGO ⟩ Seekord näitas pehmet jõudu Prantsusmaa

Teiste maailma liidrite kõrval osales Jumalaema kiriku taasavamisel president Alar Karis. Foto: Raigo Pajula / presidendi kantselei

Notre-Dame’i katedraali kultuuriloolisest tähendusest Euroopale võib kirjutada lugematul arvul lehekülgi. Seda enam on selle pühakoja põlengujärgne taasavamise tseremoniaal olulise tähendusega sündmus nii suurele hulgale usklikele kui ka ajaloost huvitatud inimestele. Kuid kõigele lisaks oli see erakordne võimalus Prantsusmaale näidata oma pehmet jõudu, kirjutab Postimehe arvamustoimetaja Henri Zeigo.

Tegelikult tõi «pehme jõu» mõiste välja ka Prantsuse ajakirjandus, kui see kirjutas möödunud nädala tähtsündmusest Pariisis. Näiteks Le Monde’i juhtkiri võttis vaatluse alla justnimelt riigi võime end maailmas nähtavaks teha. Kui vaadata tagasi Notre-Dame’i tseremooniale, siis seal oli mitmeid erinevaid kihte. See oli ühtaegu liturgiline pidu, arhitektuurne ja tehniline sündmus, diplomaatiline tippkohtumine, ülemaailmne vaatemäng ning ühendav sümbol keset arvukaid kriise.

Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile tuli kogu sündmuste ahel õigel ajal koju kätte. Väheneva populaarsuse ja sisepoliitiliste pingete keerises andis see riigipeale võimaluse oma renomeed parandada, kuid näidata end ka sõnapidava ja teotahtelise juhina. Olla ju Macron lubanud 2019. aastal aset leidnud traagilise põlengu järel katedraali taas avada viie aasta pärast. Ja nii see ka läks, sõltumata paljude skeptikute kriitikast, et nii mastaapset asja ei saa nõnda lühikese aja jooksul valmis. Iseasi, kas ajalistest lubadustest kinnipidamine kehtib Macronil ka uue ja senisest püsivama peaministri kandidaadi nimetamisel või näeme veel pikemat aega ebakindla valitsusega Euroopa suurriiki, kellelt jätkuvalt oodatakse lahendusi põletavatele kriisidele. Seda saame peagi teada.