MARKO KAASIK ⟩ President Kaljulaid võiks näidata hoopis mõjuvõimu ja aidata teadust teha

President Kersti Kaljulaid. Foto: Mihkel Maripuu

Kersti Kaljulaidi ootamatu sõnum rahvusvahelisel polaarkonverentsil on pannud kihama Eesti teadlaskonna, äratanud huvi meedias ja poliitikute hulgaski. Eelmisele presidendile võib põhjusega ette heita, et tema sõnavõtt oli adresseeritud just nagu poliitikult poliitikule, arvestamata nende teadlaste tunnetega, kes ei ole harjunud sellega, kuidas poliitikud üksteisele kriitikahoope jagavad. Samas on küsitav, kas vähem jõuline sõnum oleks mingitki liikumapanevat mõju avaldanud, kirjutab Tartu Ülikooli kliimauuringute keskuse kaasprofessor Marko Kaasik.

Ideaalmaailmas peaksid poliitikud sihipäraselt rahastatud uuringute kaudu küsima teadlastelt õigeid küsimusi – mida teha selleks, et saavutada see või too eesmärk, ja mis saab siis, kui me muudame nii või ei muuda üldse midagi teatud valdkonnas – ja tegema tõepoolest otsuseid neist teadmistest lähtudes. Tegelikkuses toimub midagi ligilähedastki vaid vähestes kohtades maailmas, eriti kliima küsimustes. Seda olukorda tuleb muuta.

Eesti teadus on liiga suurel määral «asi iseeneses» – rahvusvahelise levikuga teadusajakirjade artikleid ja teaduskraadiga spetsialiste «tootev» süsteem, mille väljund poliitikasse, ettevõtlusse ja ühiskonnaelusse kogu tema mitmekesisuses on kasin. Aga aeg ei oota enam ja kliima(muutused) on nähtavasti kõige kiiremat teadmistepõhist sekkumist vajav valdkond.