Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

RAINER SAKS Ukraina luure näitab taset ja avaldab, kuidas Vene sõjavägi liigub Süüriast välja

Vene armee korraldab oma vägede ja tehnika äraviimist läbi Hmeimimi õhuväebaasi ja Tartusi sadama. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ja sõjaväelased Hmeimimi õhuväebaasis. 15. veebruar 2022.
  • Venemaa arvestab vajadusega evakueerida kogu sõjaline võimekus Süüriast.
  • Lukašenka räägib, et Valgevenest hakkavad lendama Venemaa «imeraketid» Orešnik.
  • Ukraina katsetas edukalt uut raketti.

Ukraina sõjaväeluure andmetel korraldab Vene armee oma vägede ja tehnika äraviimist läbi Hmeimimi õhuväebaasi ja Tartusi sadama. Isegi kui Vene armee suudaks mingi sõjalise kohaloleku säilitada, tuleb enamik Süürias olnud tehnikast ära viia. GUR näitab oma taset ja annab detailse ülevaate Vene mereväe ja lennuväe tegevusest ning marsruutidest, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Kõige olulisem on, et Vene põhjalaevastiku suured dessantalused asusid teele Vahemere suunas. Tartusi sadamasse on jõudnud ka mõnisada eriüksuste võitlejat taganemist julgestama. Toimuv näitab, et Venemaa arvestab vajadusega evakueerida kogu sõjaline võimekus Süüriast. Kokkulepped võimule tulnud rühmitustega Vene vägede julgeoleku tagamiseks Süürias on seni toiminud.

Venemaa asevälisminister kinnitas ajakirjanikele, et Süüria kukutatud president viibib Venemaal ning on saanud asüüli ja rahvusvahelisele tribunalile teda välja ei anta. Ta nimetas, et Assad toimetati Venemaale ohutul viisil ning keeldus rohkem detaile sellel teemal avamast. Venemaa jaoks on oluline igal moel näidata, et neid ei tabanud Süürias sõjaline lüüasaamine. Assadi evakueerimine peab sisendama vastupidist veendumust. Nagu varemgi öeldud, on Assadi turvalisuse tagamine Venemaa presidendi jaoks isiklikult oluline.

Saksamaa liidukantsler ja Prantsusmaa president teatasid, et on valmis tegema koostööd Süürias president Assadi kukutanud rühmitustega. Sealjuures pidasid nad oluliseks Süüria territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamist, mis on kindlasti hea sõnum Damaskuses praegu valitsust moodustavatele rühmitustele.

Lukašenka jätkab Orešniku kampaaniat

Valgevene juhi käes oli eile kord jätkata infooperatsiooni Venemaa raketi Orešnik teemal. Ta jutustas vastutulelikult ajakirjanikele, et valib neile rakettidele sobivaid stardipaiku, sealjuures võimalikult sobiva kaugusega sihtmärkidele. Tema väitel saab Valgevene õiguse neile rakettidele ise sihtmärgid valida ja raketid vajadusel teele saata.

Kui ka kunagi tekivad Venemaal päriselt võimalused paigutada mingid uued keskmaa- või kaugmaaraketid Valgevenesse, siis õigust neid iseseisvalt kasutada ei loovuta Venemaa mitte kunagi Valgevenele. Ja kui Venemaal oleks reaalne kavatsus paigutada mingid uued raketid Valgevene territooriumile, tehtaks seda ilma suurema eelreklaamita. Ühtlasi teatas Lukašenka, et Valgevene territooriumile on paigutatud tosin tuumalõhkepead. Ka valeuudiste puhul on vajalik, et need oleks kasvõi pisut usutavad.

Leidus just mitte kõige terasem väljaanne Ühendkuningriigis (Military Watch Magazine), kes avaldas mingil põhjusel artikli, kus kõneletakse sellest, et Venemaa toodab 300 Orešnikut aastas. Leidus omajagu neidki, kes seda infot levitama asusid. Venemaa poolt vaadatuna on tegemist täiesti tulemuslikult korraldatud mõjutusoperatsiooniga. Venemaal ollakse siiani arvamusel, et USA läbi aegade kõige paremini korraldatud infooperatsioon oli tähesõdade programm president Reagani ajal.

Venemaal ollakse veendunud, et USA-l tegelikult ei olnud toona mitte mingeid reaalseid saavutusi kosmosesõja vallas, aga meedias suudeti korraldada propaganda rünnak, mille tulemusel Nõukogude Liidu juhtkond (keda väga kõrgelt Venemaal ei hinnata) tappis ennast majanduslikult lootusetute vastumeetmete väljatöötamisega. Venemaa üritab toona õpitut kasutada praeguses olukorras strateegilise initsiatiivi saavutamiseks.

Ukraina arendab oma sõjalist võimekust

Ukraina president esines eile teatega, et Ukraina kaitsetööstus on edukalt katsetanud uut raketti Ruta. Ukraina ei võistle Venemaaga keskmaarakettide propagandas, vaid üritab luua oma võimet toota rakette ja droone, mis ulatuvad tõhusalt ründama Vene armee tagalat kuni 1000 km sügavusel. Olukorras, kus Ukrainale taolisi relvi suuremates kogustes ei tarnita, on see loomulik. Viimaste nädalate jooksul on teatatud mitme raketi ja drooni uutest arendustest ja seeria tootmise alustamisest.

Ukraina võimes arendada uusi tõhusaid ballistilisi või tiibrakette ning droone ei ole põhjust kahelda. Ainuke küsimus on, kas neid suudetakse viia seeria tootmisse ning valmistada koguses, mis hakkaks oluliselt mõjutama Vene armee võitlusvõimet. Ukraina president loodab, et raketiähvardused Ukraina suunalt motiveerivad Venemaad liikuma kiiremini läbirääkimiste suunas.

Raketirünnakud Venemaa aladel ja Ukrainas

Venemaa kohalikud võimud teatasid täna hommikul raketirünnakust Taganrogi piirkonnas (linn Venemaa Rostovi oblastis Aasovi mere ääres, Ukraina piiri lähedal). Rünnaku sihtmärgiks näib olevat Taganrogis asuva armee lennuväe tellimusi täitev ettevõte, mida Ukraina droonid on rünnanud ka varem (Taganrogi Berijevi-nimeline teaduslik tehniline kompleks).

Brjanski oblastist tulevad teated, et Ukraina raketid on rünnanud Transneftile kuuluvat naftatoodete hoidlat. Väidetavalt on tegemist mõni päev varem avalikult esitletud uute Ukraina rakett-droonidega Peklo. Kindel on, et naftatoodete hoidlas on suurem tulekahju.

Vene armee ründas eile ballistilise raketiga Zaporižžja kesklinna ja tabas eraomanikule kuuluvat haiglat. Tulemuseks vähemalt neli hukkunut, hulk haavatuid ning mitut inimest otsitakse varemete alt.

Vene armee ei korraldanud eile rünnakut Iraani droonidega. Täna öösel toimus uus rünnak. Viimaste nädalate rünnakutes on droonide arv oluliselt madalam kui septembri, oktoobri ning novembrikuu jooksul. Ukraina õhukaitse suudab peaaegu kõik droonid kas hävitada või maanduma sundida.

Rinnetel püsib Vene armee rünnakute aktiivsus kõrge

Soomustehnikat kasutatakse rünnakutel järjest harvemini, kõige sagedamini rünnatakse suuremate soomusüksustega Kurski oblasti aladel. Taktikalise lennuväe aktiivsus püsib madal.

  • Kurski oblastis ei ole ägedad lahingud toonud tulemusi. Sotsiaalmeedia tähelepanu köitis Venemaa infooperatsioon, mille tulemusel Ukraina blogijad teatasid, et Vene armeel on õnnestunud vallutada tükikene Sumõ oblasti alasid Ukraina ja Venemaa piiri ääres. Ukraina ametnikud lükkasid mõne tunni pärast selle valeinfo ümber.
  • Harkivi suunal on Vene armee aktiivsus veidi kasvanud. Enamik rünnakuid viiakse ellu väiksemate jalaväe üksustega ning peale sõdurite kaotuse neil tulemusi ei ole.
  • Kupjanski ja Lõmani linnade suunal aktiviseerus Vene armee rünnak eile märgatavalt, aga tulemusteta. Siverski suunal aktiivseid lahingutegevusi ei toimunud.​
  • Bahmuti juures korraldas Vene armee mõned väiksemad rünnakud. Aktiivsed linnalahingud jätkuvad Toretskis ilma suuremate muutusteta.
  • Pokrovske piirkonnas on Vene armee suutnud rünnakute arvu suurendada ning veidi on suudetud oma positsioone parandada. Donetskist edela suunas püsib Vene armee rünnakute intensiivsus kõrge, aga suuremaid edenemisi eile ei saavutatud.
  • Lõunarindel aktiveerusid Vene üksused Orihhivi suunal, kuid olukorras muutusi ei saavutanud. Vene armee on mitme nädala vältel rünnanud väiksemate droonidega tsiviilelanikke, kes liiguvad ringi Hersoni linnas, et muuta inimeste elu linnas võimatuks. Suurtükkidest linna tulistada Vene armee ei ole üritanud. Ukraina suutis alati linna tulistavad suurtükipositsioonid hävitada ning Vene armee lõpuks loobus. Drooni operaatoreid on märksa keerulisem leida ja tabada.​
Kommentaarid
Tagasi üles