Novembri alguse küsitlustes oli tema toetus umbes 2,5 protsenti, millele järgnes kolme nädala jooksul eksponentsiaalne, plahvatuslik tõus, mis erines kardinaalselt kõikide teiste kandidaatide graafikutest. Midagi siin ei klappinud. Kui Georgescu oli väitnud, et pole kampaaniaks kulutanud ühtegi leud (Rumeenia rahaühik), siis julgeolekuasutused tegid kindlaks, et ta oli saanud kusagilt kulutusteks vähemalt miljon eurot, mis on jäänud deklareerimata.
Ehkki presidendivalimiste teine voor pidi toimuma 8. detsembril, otsustas Rumeenia konstitutsioonikohus 6. detsembril esimese vooru tulemused tühistada ning kogu valimiste protsess algab nullist, uuesti. Materjalid, mille põhjal konstitutsioonikohus otsuse langetas, ei ole enamikus julgeolekukaalutlustel avalikud. Kommentaarides on konstitutsioonikohus süüdistanud Venemaad Rumeenia presidendi valimistesse sekkumises.
Pole kahtlust, et Venemaal on olnud selleks motiiv ning ka kandidaadi profiil on sobiv. Küsimuseks jääb, kuidas mõjutamine toimus. Väheusutav, et otsustav roll oli üksnes sotsiaalmeedial ja näiteks TikTokil, kuigi praeguseks on teada, et Georgescu TikToki videod suutsid koguda nelja päeva jooksul 52 miljonit vaatamist, mille kohta Rumeenia julgeolekuametnikud leidsid, et kasv pole olnud loomulik, vaid et seda on rahastanud ja koordineerinud riiklik institutsioon. Nii või teisiti, vähetuntud Georgescu suutis erakordselt lühikese aja jooksul saavutada plahvatuslikult suure toetuse.
Oleks väga hea, kui meil õnnestuks Venemaa mistahes võimalik sekkumine Eesti valimistesse juba eos välistada.
Üksikasju kindlasti veel selgub, kuid on ilmselge, et Venemaa soovib mõjutada lääne valimisi. Eesti pole tõenäoliselt erand. Valimised peavad olema ausad: kui kellelgi on kasutada ootamatult suur ja teadmata päritolu kampaaniafond või kui tal peaks olema võimalik rakendada mingisugust sotsiaalmeedia tagaust, võib midagi sarnast toimuda meilgi. Rääkimata võimalusest mõjutada Vene Föderatsiooni kodanikke, kes võivad osaleda Eesti kohalikel valimistel. Tegemist on ilmselge julgeolekuriskiga ning Postimees kutsub üles muutma põhiseadust niimoodi, et valida saaksid vaid Eesti ja ELi liikmesriikide kodanikud. Samuti oleks vaja üle vaadata e-valimiste riskid ja praegustes oludes kaaluda ebaturvalistest variantidest loobumist.
Märkimisväärse valimissekkumise puhul võib vabariigi valimiskomisjon tunnistada tulemused osaliselt või tervikuna kehtetuks ning korraldada uued valimised. Kuid oleks väga hea, kui meil õnnestuks Venemaa mistahes võimalik sekkumine Eesti valimistesse juba eos välistada. Võib olla kindel, et katse tuleb.