ERKKI KOORT ⟩ Praegu paistab Venemaa uppumatu lennukikandja hukk vältimatu

9. mai võiduparaad Venemaa Hmeimimi õhuväebaasis 2021. aastal. Venemaa kohalolek oli tugevam, sest agressioonisõda Ukrainas ei olnud veel alanud. Foto: SANA / AFP

Süürias on langenud seal aastakümneid püsinud NSV Liidu ja Venemaa liitlase al-Assadi perekonna režiim. Milleks Venemaa Süüria baase vajab ja kas Venemaa luureteenistused kukkusid läbi, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

Süüria kodusõtta sekkudes saavutas Venemaa ajutise taktikalise võidu, kuid nagu enamasti, järgneb sellele ka nüüd strateegiline kaotus.

Süüria rannikulinnas Tartusis asuv mereväebaas jõudis paljude teadvusesse 2015. aastal alanud Venemaa sekkumisega Süüria kodusõtta. Tegelikult on see mereväebaas olnud aga seal juba 1971. aastast alates. Praeguseks on tegemist ainsa Venemaa sõjaväebaasiga väljaspool endise NSV Liidu ala ning mõnedel andmetel ka ainsa mereväebaasiga väljaspool Venemaad. See info ei ole aga tõene, sest Venemaa omab jätkuvalt mereväebaase Ukrainalt okupeeritud Krimmis, Aasovi mere ääres ning samuti on Moskva asunud looma tugipunkti Gruusialt okupeeritud Abhaasia rannikule.