MARTIN MÖLDER ⟩ Valijate maailmatajus on toimunud ideoloogiline kirgastumine

Martin Mölder Foto: Mihkel Maripuu

Eesti poliitika maailmavaatelises taustsüsteemis on viimase paari parlamenditsükliga toimunud märkimisväärne muutus. Eesti kodanike ideoloogiline enesemääratlus skaalal liberaalne-konservatiivne on muutunud väga selgeks ja oluliseks suunanäitajaks, samas kui enesemääratlus mõõtmel vasak-parem on kaotanud oma vähesegi tähenduse, kirjutab politoloog Martin Mölder.

Järgnev ülevaade tugineb Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Turu-Uuringute ning Norstati läbi viidud väärtushinnangute küsitlusuuringutel aastatest 2016 kuni 2024. Kõnealuseid väärtushinnangute uuringuid on sellel perioodil läbi viidud 12. Uuringud on sisaldanud korduvaid küsimusi nii Eesti kodanike üldise ideoloogilise enesemääratluse kui ka spetsiifiliste majanduslike ja sotsiaalsete seisukohtade kohta.

Kui 2016. aastal olid Eesti kodanike maailmavaatelise vasak-parem-enesemääratlusega seotud (küll mitte väga tugevalt, aga siiski) sellised teemad, nagu suhtumine astmelisse tulumaksu, majanduslikku konkurentsi või riigi omandusse ja erastamisse, siis 2024. aastaks olid peaaegu kõik need seosed kadunud või taandunud väga väikeseks. 2016. aastal oli uuringus sisaldunud konkreetsete majanduslike hoiakutega (selle perioodi lõikes on uuringutes kordunud kuus majandusliku maailmapildiga seotud spetsiifilist küsimust) kokku seletatav umbes 15 protsendi inimeste enesemääratlusest skaalal vasak-parem, siis 2024. aastal oli see langenud 5 protsendile. See sisuliselt tähendab, et Eesti kodanike ideoloogiline vasak-parem-enesemääratlus aastal 2024 ei oma mitte mingit seost konkreetsete majanduspoliitiliste hoiakutega. Sõnad «vasakpoolne» ja «parempoolne» on Eesti valijaskonna jaoks tervikuna sisutühjad.